Mu elu on väga eriline. Olen nii kaugele jõudnud, et see on lausa uskumatu. Vaadates tagasi oma minevikku ja võrreldes seda praeguse reaalsusega, ilmub minu näole suur naeratus. Kuid ma tunnen, et minu suurim potentsiaal on veel uinunud olekus.
Inimene loob oma reaalsust vastavalt tema hetke teadvuseseisundile, mis on pidevalt muutuv. Teadvuseseisund tõmbab ligi tundeid ja olukordi, mis seda teadvuseseisundit omakorda jõustavad. Kui oled
Varahommikul on suurem potentsiaal meie elu mõjutada kui me arvame. Iga algav päev on uus võimalus minna oma unistuste suunas või jätkata vanal teel kõndimist.
Meie identiteet ja käitumine sõltub pisiasjadest, mida me päeva jooksul teeme. Iga samm või tegevus räägib meile midagi enda kohta: kas me tegutseme hirmust või armastusest, kas me liigume oma tõeliste unistuste poole või mitte.
Olen viimased 4 päeva pannud äratuskella varem helisema ja ärganud kella 5-7 vahel. Sihin tavaliselt 5 kanti, kuid mõni päev on liiga pikaks veninud ja olen rohkem und vajanud.
Kavatsen varajast ärkamist praktiseerida esialgu 30 päeva järjest, et proovida kuidas sobib ja mis muutusi see endaga kaasa toob.
Meil on tihti ebamugav. Ja see on täiesti normaalne. See näitab, et oleme mugavustsoonist välja astumas ja kasvamas. Selle asemel, et ebamugavustunnet vältida, tasub see ületada, et jõuda enesearengus kaugemale ning kokkuvõttes õnnelikuma elu poole. Hiljem on selle üle vaid puhas tänulikkus.