Kui mitte kokkupuutunud inimestele tantrast rääkida, siis osadel läheb nägu punaseks – neid valdab veidrus, häbi ja põnevus korraga. Teised võivad naerude kõrval tunda ka suurt ettevaatust või lausa vastumeelsust. „Ära mine – mine tea, mida seal tehakse. See tundub nii crazy. See pole tegelikult üldse naljakas. Äkki läheb noor tüdruk, keda ära kasutatakse. Räägi, mis juhtus – kas on vaja minna ajakirjandusse? Äkki see päästab kedagi?“
Ma arvan, et tantraürituste aus kajastamine võib tõesti inimesi päästa, kuid pigem hirmudest, katkistest suhetest ja piiravatest dogmadest. See võib täielikult sinu elu muuta, kui lähed sinna avatud meele ja südamega. Kui jätta üks nendest kõrvale, võib tõesti mõnikord üle piiri minna, aga nii võib juhtuda igal pool, sest me oleme inimesed ja me teeme ühiseid kokkuleppeid. Ainult ise saame vastutada selle eest, millele me ütleme jah või ei. Kindel on vaid see, et ühestki tegevusest pole tantrafestivalil vaja osa võtta; kõik teadlikkust piiravad meelemürgid on keelatud ning kohapeal antakse maksimum, et ruum oleks turvaline.
Ise käisin tantrateemalisel üritusel viimati 2019. aastal. Varem olin ma läheduse otsingutel tihedamini, kuid ühel hetkel tundsin vajadust pikemaks ajaks suhtlemisest eemalduda ning iseendale keskenduda. 2020. aasta alguses alanud koroonakriis aitas sellele muidugi imehästi kaasa. Jõudsin sügavama sisemise kindluseni ning ühel hetkel avastasin üllatunult, et lausa terve aasta möödudes pole justkui vajadust enam intiimseid suhteid otsida ning palju kergem on tervisele ja töö või ettevõtlusega seotud küsimustele keskenduda. Olles olnud teismelisest saadik kerge kiinduja, tegi see avastus mind väga rahulolevaks.
Seega eeldasin, et tantrafestivalidest ja muudest suurematest üritustest on nüüd määramatult pikk paus, aga elu teeb mõnikord omad ettepanekud. Sel suvel paluti mul lausa kahe suurürituse (Ühenduses High on Life Festival ja Tantrafestival) veebilehte hallata ning vastutasuks saadud piletid viivad mind taaskord tantramaailma.
Lisaks sattusin ma vestlema ühe saatusekaaslasega, kellel on samuti liikumispuue, ning panin tähele, kuidas ma särasin, kui ma tantrakogemustest ning tulevikuvisioonist rääkisin. Tundsin suurt tänulikkust kõige üle, mida tantra on mu ellu toonud. Kuna ma väga soovin, et inimesed sellest rohkem teaksid, mõtlesin need kogemused nüüd kokku võtta.
Seega kuidas on tantra minu elu muutnud?
Inimühendus
Kõige esimene üllatus, mille tantra mulle 2014. aastal andis, oli enneolematu ja samas lihtne ühendus, mis inimeste vahel võib tekkida, kui üksteisele sügavalt silma vaadata. Seda on raske sõnadega kirjeldada ning raske ka argipäevamaailmas kogeda, sest me kipume hoidma distantsi. Silmadesse vaatamist eeldatakse eelkõige värskelt armunud paari puhul, kuid tantra õpetab, et see ei pea olema nii. Silma võib pikemalt vaadata nii sõbrale, samasoolisele, õele, vennale, tädile, onule, vanematele ja vanavanematele, lastele kui ka äsja kohatud inimesele, ilma et see tähendaks muud kui austust, uudishimu ja meditatiivselt ühendavat seisundit. Esialgu on see võõras ja ebamugav, kuid kui mõlemad selleks loa annavad, võib saada sellest erakordne ja elumuutev kogemus.
Mulle meeldib tantraürituste juures ka see, et keegi ei anna hinnanguid sinu kehale ega isiksusele. Kohale minnes võetakse sind vastu kui austatud pereliiget. Kõik inimesed ei pruugi seda teadlikult teha, sest leidub ka inimesi, kes tavaelus teistmoodi käituvad, kuid ühine taotluslik ruum lihtsalt loob sellise turvalise ja iseenesest toimiva ühenduse. Tantraüritustel olen alati saanud loa olla täielikult mina ise, ületada oma suurimaid hirme, väljendada oma allasurutud emotsioone kui ka soove. Ka minu tutvusringkond kasvas massiliselt tänu säärastele julgetele seiklustele – kui 20ndate alguses tundsin, et olen üksik must lammas, siis nüüd minu keskkond ainult mustadest lammastest koosnebki.
Vastuvõetud seksuaalsus
Kahtlemata on intiimsus ja seksuaalsus olnud minu elus ühed väljakutsuvamad teemad. Selles pole rolli mänginud vaid liikumispuue, kuid kuna kõik saatusekaaslased on mulle sama tunnistanud, siis miskit see elus määrab, kuid olen veendunud, et ajutiselt. Põhjuseks tunduvad olevat pigem emotsionaalsed traumad ja ühiskonnast kaasa saadud uskumused, mis ühist reaalsust loovad. Kui kõrvale jätta potentsiaal, mida sügava enesearengu kaudu on võimalik saavutada, võib evolutsiooniline bioloogia tõesti piirid paika panna, aga kuna me oleme enamat kui meie bioloogia, pole vastupidist tõestavatel üllatustel piiri. Olen interneti abil näinud mehi ja naisi, kes on füüsiliselt palju piiratumad kui mina, kuid on suhtes uskumatult seksikate kaaslastega. Mis on nendel kõigil ühist? Erakordne enesekindlus -ja teostus.
Teadsin juba üsna varakult, et meie ise oleme oma reaalsuse loojad, kuid teekond on sellele vaatamata olnud käänuline – olen siiski pioneer! Kõik algab väikestest sammudest ja nii olen mina ka liikunud. Siin on väike ülevaade:
- 17-aastasena kallistasin oma sünnipäeval esimest korda tüdrukut, lausa mitut. Vähemalt nii olen arvesse võtnud. Täpsemalt võid mu varasematest kogemustest lugeda siin.
- 24-aastaselt kogesin tantralaagris oma esimest suudlust, lausa 15 minutit, kuna mängulises õhkkonnas oli võimalik ausalt oma soove väljendada ning seda võimalust ma ka kasutasin. See oli imeline ja elumuutev, kuid täielikult arvesse ei võtnud, sest ei tundunud „päris“ või loomulikul viisil välja teenitud, olenemata sellest, et see ülimalt veetlev naine ütles mulle jah.
- 25-aastaselt sattusin luksuslikule laevakruiisile Horvaatias, kus rakendasin tantrast õpitud silmadesse vaatamist ning huvitaval kombel vallandas see ühes 30-aastases naises tohutu armastuse laine, olenemata sellest, et ma ei olnud tema tüüpi (nagu ta hiljem mulle tunnistas). Minu esimene romantiline kogemus, mis kestis terve öö, oli seega justkui Titanicu filmist!
- 26-aastaselt osalesin Kristina Paškeviciuse yoni ja lingami massaaži koolitusel. Seal sain esimest korda naisele kogukeha massaaži teha ning teises töötoas tehti ka mulle – lisaks olin esimest korda inimeste ees täiesti alasti. See võib kõlada mõnele ekstreemselt, aga Kristina töötoad on alati väga turvalised ja südamlikult pühalikud ega jätnud minu sisse võltsi muljet. Siiski tundus mulle „päris elus“ sarnase kogemuse manifesteerimine ilma tasuliste intiimteenusteta üsna raske. Kusjuures 2020. aasta alguses ehk 28-aastasena olin mainitud teenuste kasutamisele väga lähedal, aga otsustasin seda mitte teha ja hoopis jagasin avalikult kõiki oma seksuaalsusega seotud varjatud muresid. Minus toimus miski vabanemine ja pärast seda algaski periood, mil ma enam läheduse otsimiseks vajadust ei tundnud.
- Samal aastal kogesin hämmastaval kombel täiesti uutmoodi kogemust: kui varemalt olin alati mina see, kes naistesse armus ja nendega kontakti püüdis luua, siis nüüd oli vastupidi – naine oli minusse kõrvuni armunud, kuid mina olin eemale tõukav. Kokku lepitud terapeutilisel eesmärgil jagasime üksteisele intiimsust, millest meie mõlema kehad puudust tundsid, ning taaskord toimus reaalsusenihe, mis andis mõista: „OK, ma tean, et see on nüüd võimalik ja loomulik.“ Osa minust mõtles, et ehk saaks nüüd seksuaalsele vahekorrale ka linnukese ära märkida, aga südant kuulates ma otsustasin seda mitte teha, sest ma ei olnud päriselt armunud. Ma sain kinnitust, et minu keha ei ole takistuseks (ma ei pea midagi kartma), ning ma lõpetasin ausaks jäädes selle intiimsuhte ja läksin oma elus kergusega edasi.
Enesekindlus
Kõik need mainitud seiklused ja eneseületused viivad paratamatult ka suurema enesekindluseni. Mida rohkem seista oma hirmudega silmitsi, olla haavatav ning avardada oma silmaringi ehk kogeda ELU, seda rohkem võimalusi meie ellu tekib. Kui näed, et maailm on külluslik ja suudad kõigest läbi minna, annab see kindlustunde ning julguse rohkem küsida. See ei tule üleöö ega ole alati meeldiv, aga nii see käib, üks samm (ja kark) korraga.
Minu enesekindlust kasvatas iga silmadesse vaatamise praktika (see aitab mind võluväel kohaloleva ja meheliku mehena tunda), saunas ja ujumas käimine (halvatud jalgade näitamine on olnud üks elu suurimaid hirme), jah või ei ütlemine, julge eneseväljendus, valusate tunnete kogemine, kiindumine ja lahtilaskmine, naiste armastav ja vastuvõttev tagasiside, tähelepanu hoidmise ja suunamise harjutused ning mis kõik veel. Tantra on suur enesearengu tööriistade kompott ning mida rohkem sa endaga tegeled, seda enesekindlamaks ja atraktiivsemaks sa muutud.
Teadlikkus naistest, mehelikkusest ja külgetõmbest
Suur osa minu elust on naised tundunud olevat väga müstilised ja kättesaamatud olendid, keda pjedestaalile tõsta ja ingliteks kutsuda. Mida naiselikuma ja atraktiivse naisega olen kohtunud, seda rohkem on mu enesekindlus proovile pandud. Mehena on kerge tekkima automaatne reaktsioon, mis seab mind madalamale positsioonile ja nõuab tohutult lihaseid (täielikult töötavat ja normaalset keha), saavutusi või ma ei tea, mida kõike veel, et tunda ennast piisavalt väärtuslikuna. Ja kuna sellel hetkel on enesekindlus kõikuma läinud, siis naine eemaldub ning peas olevad uskumused saavadki justkui kinnituse, et ma pole piisav, aga tegelikkuses on asi vaid enesekindluses.
Tänu kohtingualaste raamatute lugemisele ja tantrakoolitustel käimisele kujuneski esialgne teadlikkus, mida naised päriselt mehelt ootavad. Sellest ma pikalt ei kirjuta, kuna ma pole olnud üheski pikaajalises suhtes ning tunnistan alandlikult enda õpipoisi staatust (kuigi teatud vaatenurgast jääb iga mees õpipoisiks), aga ma olen teema võtnud kokku sellesama sõnaga: enesekindlus. Naine ihaldab meest, kes on oma keskmes ning teab, kes ta on ning mida ta on väärt. Kokkuvõttes tähendab see naise jaoks turvatunnet ja usaldusväärsust. Siia lisandub muidugi ka teisi aspekte (näiteks sotsiaalne -ja emotsionaalne intelligentsus, kuulamisoskus, huumor), kuid enesekindlus on minu silmis vundament.
Teoorias tundub see kõik loogiline, aga enesekindlus on seisund, mida ei saa teeselda, kuid mida pinnapealne pick-up maailm õpetada üritab. On teatud žestid ja käitumisharjumused, mis tõesti aitavad ennast mehelikumana tunda, aga autentne mehelikkus saab tekkida vaid autentselt. Seepärast olengi keskendunud pikka aega puhtalt enesearengule: oma eesmärkidele, sisemiste lubaduste täitmisele, väärtusega kooskõlas elamisele, missioonile. Arenguruumi jagub mul kõvasti, kuid teadlikkus mehelikkusest on andnud mulle rahu, et kui ma elan elu, mida ma tõeliselt armastan, siis kõik muu tuleb iseenesest – unistuste naine tuleb siis, kui olen iseenda unistuste mees.
Edaspidised taotlused
Tee on leitud, aga tantra mind enda juurde siiski veel kutsub. Mida ma veel õppida tahaksin ja mida tantrafestival mulle pakkuda võib?
- Minu üks suurimaid unistusi on saada seksuaalenergia juhtimise meistriks. Probleemid kontrollimatu erutusega on suur lisapõhjus, miks ma intiimseid suhteid hetkel vältida tahan. Ma lihtsalt ei suuda neid nautida ning need tõmbavad mind energiast tühjaks. Siiamaani pole mul ühtegi edukat (teadlikku) kogemust seksuaalenergia juhtimisest ning mõnikord tundub, et see on minu unikaalse närvisüsteemi tõttu paratamatu, aga ma ei anna iial alla, sest ma tean, et ma olen naudinguid ja intiimsuhteid väärt. Tõenäoliselt on see mitme aasta töö, kuid mine tea – olles avatud ja küsides tantrafestivalil mitmelt meistrilt nõu, võin lõpuks selgema lahenduse leida.
- Tantrafestivalil on tohutu hulk meditatiivseid praktikaid, mis aitavad tuua endasse rohkem kohalolu ja fookust. Õppides tähelepanu juhtima, suudame ka oma unistused teoks teha. Kõik see haakub väga hästi mehelikkuse, enesekindluse kui ka seksuaalenergia juhtimisega.
- Festivalil on võimalus luua uusi ühendusi ning praktiseerida selget/ausat eneseväljendust. Vestluste algatamine on üks väljakutsetest, millega tegeleda tahan. Enamasti pöördutakse ise minu poole, aga püüan edaspidi rohkem algatada, luua ning juhtida. Võtan kitarri ja ehk isegi lauludki. Igal juhul tahan maailma muutumise protsessis kaasa lüüa ja pakkuda seda unikaalset, mida mul pakkuda on!
Visioon ühiskonnale
Usun siiralt, et tantra võib olla elumuutev, nii nagu see on minu elu muutnud. Soovin, et ühiskond laseb lahti jäikadest dogmadest ning eelarvamustest. Kindlasti tekitab tantra palju elevust ja naerukihinaid, aga kui võtta arvesse kõike, millest olen kirjutanud (ja see on vaid üks paljudest tervenemislugudest), avab ennast väekas visioon. Mis kõik saab võimalik olla, kui inimesed enesearengu, inimühenduse ja seksuaalsuse vastu võtavad?
Mina näen maailma, kus kõik inimesed on võrdselt ilusad ja seksikad. Me näeme küll erinevad välja, kuid sisimas tunneb igaüks ennast vastuvõetuna ja positiivselt erilisena. Selles maailmas on enesearmastus, sügavad suhted ja küps seksuaalsus loomulik. Me kõik väärime intiimsust ja tulevikus on igal inimesel oskus seda ellu kutsuda!
Kui soovid samuti iseenda või teistega sügavamasse ühendusse jõuda ning tantraga tutvust teha, siis 16-18. juulil toimub Ühenduses High on Life Festival ning 19-22. augustil Tantrafestival. Kasuta elumuutvat võimalust!
