Öö enne Portugali lendu oli täis ärevust. Ma suutsin küll väga hästi rahu säilitada, kuid lennujaama jõudes tundsin sisimas siiski mingisugust hirmu. Ei juhtu just tihti selline asi, et pean lahti laskma Eestist, perekonnast ja kõikidest sõpradest. See oli teekond tundmatusse ning muidugi pani see natuke südame põksuma. Samas kui lennukisse juba istuma sain, muutus kõik väga rahulikuks. Olin põnevil ja usaldasin täielikult seda, mis juhtuma hakkab. Praeguses hetkes kohalolemine tegi kogu olemise väga kergeks. Sees paiknes sügav rahu ja enesekindlus. Ja kõik läkski väga ladusalt, kuskil ei tekkinud mingeid probleeme. Mõnes kohas oli küll vaja palju oodata ja kannatlikkust säilitada, kuid kõik sujus ideaalselt ning alati sain vajalikul hetkel abi. Lennuk maandus Lissaboni ja sealt sõitsin taksoga rongijaama, millest järgmine peatus oli Aveiro. Rongisõit oli väga chill. Lugesin rahulikult raamatut tundmata mitte mingisugust hirmu, kuigi olin täiesti üksi võõras maailmas. Ja kui kohale jõudsin, oli seal ootamas mind juba abiline Erasmuse õpilaste tugigrupist, kes aitas mul kotid hostelisse viia.
Nüüdseks olen juba 3 nädalat Portugalis elanud. Esimesed kaks päeva möödusid hostelis ja hotellis, kuid õnneks sain kontakti ühe IT Kolledži koolikaaslasega, kes Aveiros samal ajal praktikat tegi. Ta pakkus mulle kohta oma korteris, kus ma viibisin nädal aega, ja sellega ma säästsin väga palju raha. Tegelikult plaanisin koheselt pärast esimest päeva Aveiro ülikooli ühiselamusse asuda, kuid selgus, et ma saabusin selleks liiga vara kohale. See oli osaliselt minu hooletuse pärast, kuna ma ei teinud neid asjaolusid täpselt selgeks, vaid pigem lendasin esmalt kohale ja lootsin parimat. See oli natuke naljakas ja tobe, aga samas mingit häda siiski käes polnud. Saingi kogemuse võrra rikkamaks ning rohkem linnas seigelda, mida ma kindlasti ei kahetse. Elus ei lähegi kõik plaanipäraselt ja see muudabki kõike palju põnevamaks.
Muljed linnast
Aveiro on väga ilus ja puhas linn. Kõige rohkem meeldivad mulle kanalid, mis linna keskel asuvad ja kus saab paaditrippe teha. Samuti on siin väga vahvad pargid, kus saab loodust nautida ja parte ujumas näha. Linn on kujundatud põhjalikult ja hoolikalt, igal kõnniteel on omapärased mustrid ja kivimid on üsna osavalt paigutatud. Siin linnas on palju kultuuri. Detailidele on palju rõhku pandud, ja seda on tore näha. Ratastooliga pole küll igalpool lihtne liikuda kiviste teede ning äärekivide tõttu, aga kui osavalt marsruuti valida, siis saab väga hästi hakkama.
Inimesed on siin meeldivad ja sõbralikud. Portugali keelega ma jään küll pidevalt hätta, sest paljud kohalikud inglise keeles ei räägi, aga see ei ole suur takistus, sest inimesed suudavad mõista üksteist ka ilma sõnadeta. Ja kõige vajalikumates kohtades osatakse ka suurepäraselt inglise keelt, mida olen saanud siin juba rohkelt praktiseerida. Samas suhtlemine on jäänud veel üsna pinnapealseks, kuna olen alati uusi inimesi kohanud ning sõpru pole päris tekkinud. See kindlasti muutub, kui koolis õpingud algavad.
Ilm on siin samuti päris mõnus olnud. Päevad on soojad ja päiksepaistelised, õhtud samas parajalt jahedad. Tuul aitab kõike tasakaalus hoida ja kunagi pole ka liiga palav, kuigi kuulsin, et tavaliselt on suvi siin soojem olnud. Mulle igatahes see väga sobib ja kindlasti on siin hetkel soojem kui Eestis. Hilissügise poole pidi minema palju jahedamaks, vihmasemaks ja tuulisemaks, kuid elan üle. Eks igalpool on omad nii-öelda plussid ja miinused, aga ongi tore vaheldust saada.
Siiamaani olen päris palju lebotanud ja niisama ringi uurinud. Alguse poole käisin ka päris palju pildistamas, kui nägin pidevalt uusi kohti (näiteks avarat Atlandi ookeani ja randa), aga hetkel viibin rohkem ülikooli ja ühiselamu juures. Poed on minu eluasemest umbes 2 km kaugusel, nii et poeskäik on ka trenni eest, aga ma kohanen üsna ruttu. Vähemalt olen väga kaunis rajoonis. Ühiselamut ja ülikooli eraldab suur sild, mille all paikneb soo ning ookeani tõusudest järele jäänud veed. Vaade on väga rikkalik. Samuti on see üsna rahulik ja vaikne koht, mis mulle kõige paremini sobibki.
Eesootavad väljakutsed ja õppetunnid
Järgmisest nädalast algavad ka lõpuks esimesed koolitunnid, mis võimaldavad mul rohkem erinevate inimestega tutvuda. Hakkan siin õppima portugali keelt ja lisaks kahte ainet seotud arvutivõrkudega. Natuke ebakindel olen nende IT-ainete suhtes, kuna võimalik, et loengud toimuvad portugali keeles ja samas olen võrgunduse teemast pikka aega eemal olnud, kuid eks hakkama saan nagunii.
Seega kohe on lõppemas rahulikum aeg ja hakkan rohkem suhtlema ning koolitööd tegema, kuigi koormus ei tundu olevat liiga suur, nii et jääb kõvasti aega üle ka muudeks tegevusteks.
Portugali tulles oli mul kohe eesmärgid paika pandud ja tean, mida ma siia tegema tulin. Kõige olulisem on minu jaoks hirmudest vabanemine. Tulin siia õppima julgust, suhtlemist kui ka enesele kindlaks jäämist ja mehelikkust. Kavatsen täielikult transformeeruda, et tagasi tulles oleks mul palju uut näidata. Tahan teha põhjalikku tööd oma harjumustega ning kasvatada endas rohkem distsipliini. Uus keskkond on selleks ideaalne. Tahan teha palju füüsilist trenni ja arendada enda kõndimist kõrgemale tasemele. Avastasin, et ülikooli ümbruses saan kasutada ka füsioteraapia teenust, mille osas olen juba vajalikud ettevalmistused ära teinud.
Seega minu prioriteetideks siin Portugalis elades on eelkõige tervenemine, eneseareng ja hirmudest vabanemine. Tean, et väga paljud noored tulid siia peamiselt pidu panema, aga see ei ole päris minu teema. Ma panen pidu omal moel ja sirgun seejuures tubliks sõdalaseks 🙂
