uni

Uni on edu salajane kaste

In Eneseareng by Madis MarkLeave a Comment

Uni on edu salajane kaste, mida esmapilgul keegi märgata ei oska, kuid on äärmiselt oluline, et kasvada iseenda parimaks versiooniks. Pole ühtegi osa Sinu mentaalsest, emotsionaalsest või füüsilisest võimekusest, mis pole mõjutatud Sinu une kvaliteedist.

Tänases kiires ühiskonnas kannatavad miljonid inimesed kroonilise unepuuduse ning sellega kaasnevate tagajärgede all. Immuunsüsteemi rike, diabeet, vähk, ülekaalulisus, depressioon ja mälukaotus on kõigest mõned neist. Enamik inimesi ei taipa, et nende järjepidevad uneprobleemid on katalüsaatoriks haiguste ja ebasoovitud väljanägemise kujunemisel.

Uuringud on näidanud, et kõigest üks unetu öö võib teha Sind sama insuliiniresistenseks kui inimese, kellel on II tüüpi diabeet. See tähendab kiiremat vananemist, vähenenud libiidot ning üleliigse rasva kogunemist. Nüüd vaata seda nädalate, kuude või isegi aastate raames, ning Sa taipad, miks võib unepuudus nii suur probleem olla.

Kanada Meditsiini Assotsiatsiooni Teatajas avaldatud uuring näitas, et unepuudus on otseselt seotud kaalulangetamisraskustega. Katsealustele anti sama treening -ja toitumisprogramm, kuid need, kes magasid öösel vähem kui 6 tundi, kaotasid järjepidevalt vähem kaalu ja keharasva kui need inimesed, kes magasid öösel üle 8 tunni. Kas suurepärase kvaliteediga uni võib olla puuduv komponent toitumise ja treeningu kõrval, et kaalust alla võtta?

Teised uuringud on näidanud, et unepuudus soodustab vähki, Alzheimeri tõbe, depressiooni ning isegi südamehaigust. Üks taoline uuring jälgis 98 000 inimest 14 aasta vältel ning avastas, et naised, kes magasid vähem kui 4 tundi, surid südamehaigusesse kaks korda tõenäolisemalt.

Meestel kipub olema ka tavapäraselt suurem tõenäosus südamehaigusesse surra, kuid unepuuduse lisandudes on südamerabandus 2 korda tõenäolisem ning insult 4 korda tõenäolisem.

Selgub, et 60% ameeriklastest kogeb igal öösel või vähemalt igal teisel öösel uneraskusi. Unepuudus on arenenud maades argipäevane nähtus. Tõendid viitavad sellele, et läänemaailmas magatakse öösel keskmiselt 1,5-2 tundi vähem kui alles sajand tagasi. Millegipärast me oleme “unustanud” teha midagi, mis peaks inimolenditele täiesti loomulik olema.

Kurjad geenid

Paljud inimesed on teadmatult sattunud idee ohvriks, et kõike kontrollib geneetika. “Mul on südamehaiguse geenid; mul on artriidi geenid; mul on tõeliselt tugevad ülekaalulisuse geenid, mis ei lase mul kitsastesse teksadesse mahtuda!”

Kuigi geenid mängivad meie tervise juures väga suurt rolli, ei ole mingil juhul tegemist loo alguse või lõpuga. On olemas õitsev teadusala nimega epigeneetika, mis vaatab meie geneetilisi iseärasusi hoopis uuel viisil. “Epi” tähendab ülevalpool, ehk jälgitakse seda, mis geneetikat juhib.

Tuleb välja, et geenid ei kontrolli otseselt meie tervist, väljanägemist ja isiksust nii nagu paljud meist on uskunud. Meie geenid on nagu projektiplaanid, mis sisaldavad erinevaid võimalusi, kuidas meie struktuur luuakse.

Geneetikateadus on avastanud, et inimesed jagavad kollektiivselt 20 000 kuni 25 000 geeni. See number on originaalse 100 000 geeniga võrreldes drastiliselt muutunud ning kahaneb tõenäoliselt ka tulevikus, kui tehnoloogia areneb ja täpsemaks muutub. Seega tekib küsimus: kui meil on samasugused 25 000 geeni, kuidas me nii erinevad välja näeme? Miks me kogeme niivõrd erinevat tervist ja elu?

Lihtsalt öeldes on meie keskkond, elustiil ja otsused (kas teadlikud või alateadlikud) juhtivaks teguriks, mis määravad ära, millised geenid meie igapäevaelus avalduvad. Meil kõigil on geenid haigusteks, kuid mõned inimesed ei koge neid iial. Meil kõigil on geenid optimaalseks terviseks, kuid mõned inimesed ei suuda neid realiseerida.

Tänapäeval peame olema piisavalt väestatud, et võtta vastutus oma tervise eest. Aga samas ei ole siin midagi uut. Me teame, et inimene on tõenäolisemalt tervem, kui ta ei suitseta iga päev paki sigarette. Füüsilised muutused, mis suitsetamise tagajärjena tekivad, on osa geneetilisest väljendusest, mille aluseks on otsus sigarett suhu panna.

Samuti teame, et söödav toit mõjutab drastiliselt meie väljanägemist ning enesetunnet. On olemas isegi teadusala nimega nutrigenoomika, mis uurib iga suupiste mõju geneetikale. Nüüd laienda neid teadmisi unemaailmasse. Pole ilmselt olulisemat mõju enesetunde ja välimusele kui meie une kvaliteedil.

Praegustes Neuroloogia ja Neuroteaduse Aruannetes avaldatud uurimus leidis, et uni mängib tohutut rolli meie DNA ja RNA funktsioneerimises. Avastati, et geneetilised mehhanismid on bioloogilise kella poolt selgelt kontrollitud ehk Sinu uni määrab ära, kui kvaliteetseid koopiaid Sinu keha “välja prindib”.

Uneteemaline töötuba

30. oktoobril kell 18:30 Kristalliharmoonias toimub minu esimene töötuba, mida aitab mul korraldada Sisemina.

Ühiskonnas, mis on ületöötanud ning vähepuhanud, on unepuudusega seotud probleeme olulisem märgata kui kunagi varem. Kuigi me räägime töötoas ka uneprobleemide negatiivsest mõjust, paneme kõige suurema fookuse sellele, kuidas tõsta unekvaliteeti juba KOHE ning vältida, et kroonilised hädad üldse tekivad.

Aga kuidas on produktiivsusega? Esmaspilgul tundub, et kauem töötamine ja unetundide kokkuhoidmine suudab meid kiiremini eesmärgini viia, kuid uuringud ja praktilised kogemused on 100% veenvad, et kui Sa ei maga hästi, muutud Sa aeglasemaks, vähem loovaks, ning Sa koged rohkem stressi. Nii suudad kasutada vaid osakese sellest, milleks Sa tõeliselt võimeline oled.

Vana iiri vanasõna ütleb: “Lõuatäis naeru ja pikk uni on kaks parimat arstirohtu.” Anname Sulle efektiivsed ja praktilised strateegiad, mis aitavad Sul kogeda nii kvaliteetset und kui võimalik. Kokkuvõttes naerad ka rohkem!

Sa väärid olla terve, õnnelik ja küllastunud. Imelise une kogemine on selles loos väga oluline komponent, ning see töötuba on selleks, et aidata Sul sinna jõuda!

WORKSHOPIS SAAD TEADA

Kuidas aitab uni:

– soodustada edu ja tervist;
– vähendada põletikku ja valu;
– vähendada tunduvalt vähi ja muude haiguste riski;
– tugevdada immuunsüsteemi;
– tasakaalustada hormoonsüsteemi;
– langetada kaalu;
– tervendada nahka ja anda nooruslikuma väljanägemise;
– saavutada tippenergiataset;
– suurendada eluiga;
– püsida intelligentse ja produktiivsena

Räägime kõige põnevamatest ja olulisematest kaasaegsetest uneuuringutest. Vaatame lähemalt, kuidas on kvaliteetne uni aidanud inimestel haigustest terveneda. Mil viisil luua ideaalset magamispaika. Kuidas “häkkida” päevavalgust tsirkaadiarütmide reguleerimiseks. Kuidas tagada sügav uni nii toitumise, treeningu, meditatsiooni kui ka muude nippide abil. Kuidas uua ideaalset õhtu -ja hommikurituaali, et tagada püsiv edu ja produktiivsus.

Facebooki üritus: Uni – edu salajane kaste
Registreerumine: http://bit.ly/2gjjn5E

Lisalugemist: Hommikurituaal on tugev edu vundament

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.