Nii, nüüd on enam-vähem üks kuu kooli algusest möödas ja mis ma oskan õelda… Mõnna! 🙂
Kõigepealt, uue kooliga olen päris rahul. Siiamaani tundub minu jaoks palju sobivam, kui TTÜ oli. Keskkond on selline kodune, kool on väike ja kõik tunnevad kõiki. Tundub ka pingevabam ja on rohkem sellist tunnet, et kool on siiski arenemise koht, mitte lihtsalt masstootmine, kus sisu on tihti kuiv ja igav. Peamine asi, mis mulle meeldib, on praktilisus ja see, et õpetatakse rohkem asju, mida on tõesti vaja teada.
Lisaks sellele olen ka kõvasti paremini häälestatud kui eelmisel aastal. On tehtud kindlam otsus, tean mida tegema tulin ja oskan ka vältida vigu, mis ma varasemalt tegin.
Kusjuures selle otsuse ma tegin teadmisega, et tegelikult IT ei ole minu suurim kirg siin elus. Aga siiski on see ülikoolide eriala valikute seas parim, mille oskasin teha. Ja ülikoolis olemine on minu jaoks tähtis, sest see tähendab iseseisvat elu suures linnas, kus võimaluste arv on piiritu. Maailm tundub avaram ja ise olen palju aktiivsem erinevate asjadega tegelemiseks. Õnneks IT nüüd vastumeelne ka pole, kindlasti on väga oluline eriala nii praegu kui ka tulevikus ja kuna IT-sektor põimub peaaegu kõikide teiste valdkondadega, siis ei ole seda raske ka tulevikus millegi muuga kombineerida. Muude huvide ja eesmärkidega saan ma nagunii tegeleda 🙂
Juba nüüdseks olen kätte võtnud ka mitmeid tegevusi: kooli kõrvalt käin tublisti jõusaalis ning kõnnirobotis nagu ma lubasin, liitusin IT Kolledži robootika tiimiga, kus ma saan kokkupuuteid tehnikaga ja arvatavasti osalen novembris toimuval üritusel nimega Robotex. Sellel nädalal on toimumas ka Holistilise Teraapia Instituudi koolituse 4. moodul, mis teeb nädala eriti raskeks ajalises mõttes.
Plaanis on veel tuua kargud ühikasse, et saaksin ka ise aeg-ajalt kõndimist harjutada, kitarrimänguga uuesti tegelema hakata, mille jaoks ma sebisin oma kitarri Tallinna, kuigi ootan veel üht asjalikku, kes aitaks pillil vormi saada.
Igatahes ideid on palju ja igavust ei tohiks tekkida 😉
Lõpetuseks tahaksin veel õelda:
Kõik on võimalik, kogu vajalik on meie enda sees olemas. Tuleb vaid vabaneda igasugusest pahnast, mida sul ei ole vaja. Näiteks peas pungil olevatest mõtetest, mis ütlevad sulle, et sa võib-olla ei ole piisavalt hea. Ja vanadest allasurutud emotsioonidest, mis on pärit minevikust ja mis sind enam ei teeni. Me ei ole oma mõtted, mida mõistus genereerib massiliselt iga päev ja mis ei iseloomusta sind rohkem kui tedretähn sinu nina otsas. Me ei ole oma tunded, mis on oma olemuselt nagu mööduv ilm. Me oleme ääretult võimsad teadvused, kes kasutavad neid mõtteid ja tundeid oma kogemuse loomiseks!
