Tantraüritustega ma pole juba kaua aega kokku puutunud, sest ühel hetkel kadus vajadus või soov intiimsust ja lähedust välismaailmast otsida. Mitte, et see päriselt kadunud oleks, aga sinna on suurem rahu lisandunud.
Tõenäoliselt on mul tantra suhtes vastandlikud tunded. Ühest küljest on see mulle väga tervendavalt mõjunud: minu süda on avatum, ma suudan hirmudega silmitsi seista ja ebamugavates olukordades kergemini toime tulla, ning olen teadlikum oma tunnetest ja vajadustest. Rikkalik silmaring ja mitmekülgne sotsiaalne võrgustik on samuti väärtuslik.
Aga kuna tantra tegeleb väga intiimsete teemadega, siis paratamatult toob see mõnikord esile ka valusaid tundeid. Kord on tahtmine lähedust otsida, seejärel jälle teistest eemalduda. Kord võib tantra olla ülilõbus, kord tohutult segadusse ajav. Vaid rahulik ja neutraalne teadlikkus suudab sellest päriselt aru saada, võttes kaasa vaid oluliseima.
Siin tasubki usaldada üksnes iseennast. Teha kõike ainult siis, kui oled selleks valmis. Hea on olla avatud, kuid samal ajal loomulikus rütmis.
Esimene kokkupuude tantraga
Esimest korda käisin tantrafestivalil 2014 aastal, kui korraldajateks olid Liisa Maimon ja Somananda. Siis olin ma veel täielik võhik, kaheldes autoga festivali poole sõites oma terves mõistuses. Kuid tänu sellele, et minu seiklushimu ja südamehääl oli hirmust tugevam, viis see mind suurte arenguhüpeteni, mis ebamugavate situatsioonidega tavaliselt kaasnevadki.
Just sellel tantrafestivalil avastasin ma esimest korda, kui kaunis on selline tunne nagu sügavalt valus kurbus. Mitte isegi sellepärast, et ma taolises workshopis oleks osalenud, vaid üksnes tänu sellele, et kuulasin üht Swamit seksist kõnelemas, mis pani mind ühel hetkel kuskile põõsasse eemalduma ning südamest nutma. Aga see mõjus mulle tervendavalt, sest olin kaasa toonud oma teadlikkuse ja ennast armastava suhtumise.
Jah, ma usun, et tantra sügavam õppetund ongi täielik enesearmastus ja ühendus iseendaga, mille kaasmõjuks on ka sügava läheduse kogemine teise inimesega. Tänu tantrale õppisin ma inimestele päriselt silma vaatama, mis on siiamaani minu elu üks hinnatumaid ja sügavamaid kogemusi, mida kahjuks veel iga inimesega jagada ei saa – aga seda suurem on minu tänutunne, kui seda aeg-ajalt kogeda saan.
High On Life tantrafestival
Pärast tantramaailmasse sukeldumist olen ma käinud läbi paljudest kohtadest, kust olen iga kord midagi olulist kaasa võtnud. Neist kõige kaasahaaravam ja seksikam üritus on ilmselt High On Life tantrafestival, mis toimub tänavusel aastal 16-21. juulil juba neljandat korda.
Osa minust sooviks ehk rääkida erootilistest ja seksist pakatavatest kogemustest, et intrigeerivamalt mõjuda ja meestes huvi äratada. Sest olenemata tantra sügavast vaimsest ja filosoofilisest poolest on seks endiselt põhiteema, mis üldises plaanis tähelepanu tõmbab, olgu see siis elevust tekitav või hoopis eemale peletav.
Aga nagu te ilmselt aimate, siis mina sellel teemal kaasa ei oska eriti rääkida. Loomulikult see erutab aeg-ajalt ka mind, olles minevikus seetõttu mitmele tantraüritusele alateadlikult sattunud. Kuidas saaksidki kaunid naised meest külmaks jätta? 🙂
Sellegipoolest on minu peamiseks taotluseks olnud eneseareng. Ja ma suudan kinnitada, et olenemata kõigist nendest ahvatlustest, mida tantra pakub, on tegemist tõhusa meetodiga, mis aitab enda sisemiste deemonitega silmitsi seista ja lõpuks ometi elu nautima õppida!
Kui ma meenutan 2018 aasta tantrafestivali, siis esimesteks märksõnadeks tulevad päike, vabadus, nutt, põgenemissoov, ohvriroll, haavatavus, inimühendus, huumor, mehelikkus, loodus, saun, ujumine ja … „WTF is going on here? :O“
Ilmselgelt on tegu väga kirju üritusega ning avastamist jätkub lõputult. Kõikidel päevadel saab mõnusasti kõhu täis süüa, pruuniks päevitada, saunas ja tiigis hullata, silmiavardavates ja mõõdukalt seksikates töötubades osaleda, sõbralike ja avatud inimestega suhelda, ning igasuguseid muid seikluseid ette võtta.
Kõige rohkem mulle meeldibki festivali juures see, et seal on täielik vabadus teha mida iganes sind parasjagu huvitab. Keegi ei sunni töötubades osalema ega isegi teiste inimestega kontakteeruma, kuigi selles point ongi. Kuulad vaid oma vaistu ja oled selline, kes sa oled.
Minul jäi näiteks paljudes töötubades käimata, sest palju olulisem oli minu jaoks saunas ja ujumas käimine. Ma olin terve elu saunas käimist oma unikaalse keha tõttu vältinud, seega oli see minu jaoks väga vabastav suvenädal. Pidevalt jäin mõttesse, et mis kuradi põhjuse pärast ma nii mõnusast kogemusest ennast eemal hoidsin. Saun on viimase peal!
Usalda ennast ja mine, kui soovid
Usun, et minu kogemuslugu suurendab usaldust, et tantra võib sobida kõikidele inimestele, kes vähegi enesearengust ja maailma avastamisest huvitatud on. Oled sa üksi või suhtes, häbelik või suur peolõvi, süütu või mitte, puudega või põõsastega– tantrafestival on turvaline koht, kus ennast avada ja tundma õppida.
Pigem olen aus ja ütlen, et valu ja sügavate emotsioonide kogemine on paratamatu. See on inimeseks olemise osa. Kuid meie kõige valusamates tunnetes peitubki tegelikult meie suurim vägi. Kui suudad kõige raskemal hetkel endaga sõber olla ja öelda, et see on OK.
Seega soovin sulle julgust iseendale otsa vaadata ja lasta lahti koormast, mis on juba aastaid loomupärast rõõmu alla surunud. Kui aktsepteerime ennast sellisena nagu me oleme, siis on kõik võimalik!
Seega, kas tantrafestivalile tasub minna? Kui tunned, et kõnetab, siis mine – nii lihtne see ongi!
