Mõned aastad tagasi, kui mu eluviis oli sarnane teiste lähedaste, sõprade või koolikaaslastega, kogesin ma igal hommikul suurt ummistust enda nina -ja kurgupiirkonnas. Päevasel ja õhtusel ajal ei tundunud probleemi olevat, aga kui hommikul üles ärkasin, pidin alati nina nuuskama: see lausa voolas. Mitmeid kordi esitasin endale küsimuse, et miks see küll nii on – ma ei saanud sellest aru. Aga kuna nina -ja kurguprobleemid on teatavasti igapäevased nähtused, ning see ei seganud mind suurema osa ajast, harjusin ma sellega lihtsalt ära.
Siiski ei saanud ma kunagi lõplikult rahu, sest küsimused ei lakanud kerkimast. Ma ei suutnud enam pimeduses olla, sest minu teadlikkus oli selleks ajaks juba piisavalt avardunud. Kogedes samal ajal ka kõrvetisi, liighigistamist, allergilisi reaktsioone, aknet, liigset lima soolestikus ning söömisjärgset väsimust ja iiveldust, sai mul sellest olukorrast kõrini ning ma hakkasin otsima vastuseid. Oli ilmselge, et ma pidin midagi muutma, küsimus oli vaid mida.
Pärast otsust leida tervenemiseks vajalikud vastused, jõudsid minuni paar dokumentaalfilmi terviklikust taimetoidust ja toiduainetööstusest (Forks Over Knives, Food Inc. jt.) ning minu ees avanes täiesti uus maailm. Kuna ma olin minevikus juba erinevate teadlikkust tõstvate filmidega nagu Zeitgeist kokku puutunud, ei olnud uus informatsioon mulle üllatav, sest ma teadsin, et siin ühiskonnas ei ole asjad päris korras.
Uued vastused vaid kinnitasid seda, mida olin varem tundnud, ning mis kõige tähtsam – need pakkusid lahendusi! Kuna ma olen positiivsetele lahendustele orienteeritud inimene ning võtan vastutuse oma elu eest, oli kogu nähtu minu jaoks hulga loogilisem kui ebamäärased ja absurdsed ideed, et “selline on elu ja midagi pole parata.”
Olin kõigest ühe nädala taimetoitu söönud, kui vabanesin juba suurema osa nimetatud sümptomitest. Tundsin, et toit ei ajanud südant enam pahaks, vaid ma tundsin ennast kergemalt ja puhanumana. Ükshaaval hakkasid kaduma kõrvetised, erinevad nahaprobleemid ja muud nähtused.
Peatselt avastasin ka toortoitumise ning hakkasin põhiliselt puuvilju ja salateid sööma. Sellega kaasnesid küll mõned teised mured, sest paari aastaga läksin tasakaalust liigselt välja, kuid sellel hetkel tundus see parim otsus ja mu keha sai tõeliselt võimsa puhastuskuuri.
Terve nahk puhastus nii hästi, et ühtegi täppi või punni polnud enam märgata, tundsin ennast energiliselt ja kergelt nagu lapsepõlves, lõppes ära liighigistamine ja sellele järgnenud allergiline reaktsioon (eritasin nüüd naha kaudu hulga vähem toksiine), ning kadusid ära ka mind tihti külastanud külmetussümptomid. Olin täielikus eufoorias.
Avastasin, kui palju saasta mu keha oli täis olnud, sest minu ninast voolas lima isegi mitu nädalat kuni see ühel hetkel lõppes. Pärast seda olin ma maksimaalselt ühe korra aastas haige (ja kui vaid toortoitu sõin, siis see oli ka väga lühiajaline – vaid nohu ilma kurguvalu ja palavikuta) ning kogesin nohu vaid siis, kui hakkasin sööma vanu toiduaineid. Mäletan, et kui proovisin üle pika aja näiteks saia süüa, siis mul hakkas juba minuti pärast nina tilkuma – reaktsioon oli lihtsalt nii ilmnähtav.
Hetkel ma toortoitlane enam pole, kuid taimetoitu süües on mu tervis ja immuunsüsteem endiselt väga heal tasemel. Olen aastaid eksperimenteerides aru saanud, millised on suurimad limatekitajad ja probleemseimad toiduained. Kui rääkida vaid puhtuse aspektist, siis parima tulemuse annavad puuviljad, kuid hea tervise juures püsida on võimalik ka küpsetatud terviklikku taimetoitu süües.
Mis on nohu?
Nohu peetakse enamasti külmetussümptomiks: kui nina tilgub, oled järelikult “külma saanud.” Tõsi küll, et talvisel ajal väljas käies on nina limasem, sest see on keha naturaalne kaitsereaktsioon, kuid miks on meie nina üleliia niiske igal aastaajal ja mõningatel juhtudel ka igal päeval?
Mitmed minu sõbrad ja lähedased on kurtnud selle üle, et nohust ei saa lahti – tee, mis tahad. Mõned kasutavad arstide poolt pakutud ravimeid, mõni kasutab looduslikke antibiootikume nagu küüslauk. Kroonilise nohu korral on tohtritel isegi erilisi protseduure varuks, näiteks ninavaheseina operatsioon, mis paneb “asjad paika” ja vabastab inimese nohumonstrumist… loodetavasti.
Ma ei taha väita, et ükski nendest meetoditest (mõtlen siinkohal looduslikke abivahendeid) ei too meile kasu, kuid tahan tähelepanu osutada, et kogu trall käib ümber selle, et midagi JUURDE VÕTTA ja haiguse vastu võidelda, kuid väga harva otsustatakse millestki LOOBUDA.
Avaldan teile nüüd saladuse, millest peaaegu keegi ei räägi. Nohu peamine põhjus ei seisne mitte bakterites ega ka miinuskraadides. Bakterid on meie sanitarid – need aitavad prügi välja viia, kuid ei ole haiguse algpõhjuseks. Isegi, kui neid on liiga palju vohama hakanud ja tekitavad sellega probleeme, sõltub see peamiselt meie elustiilist, sest bakterid vohavad seal, kus on neile kõige parem keskkond ehk kõige rohkem süüa.
Külmetushaiguste peamine põhjus seisneb selles, mida me sööme ja kui tõhusalt saab keha selle töötlemisega hakkama. Seega on oluline nii toidu valik, seedimisvõime kui ka võime puhastuda toitumisjärgsestest jääkidest (põhjus, miks kõhukinnisus või soolestikubakterite disharmoonia on tervisele laastav).
Kui keha ei suuda toime tulla jääkainete ja mürkidega, mis tulevad välisest keskkonnast (hõlmab rohkem kui toitu), ja need kuhjuvad, vallandab keha põletiku ja sellega kaasneva puhastusreaktsiooni. Bakterid mängivad selles muidugi oma rolli, aga tervenemiskriisi algataja on keha ise! Ja kõige tüüpilisemad kohad, kust jääkained koos limaga väljuvad, ongi nina -ja kurguteed lisaks nahale ja soolestikule.
Ummistusele ei järgne alati puhastumiskriisi, mis jalust maha võtab, vaid puhastumine toimub ka järk-järgult, enamasti hommikul, kui keha on saanud terve öö paastuda ja puhata. Olen tähele pannud, et mitmed minu “külmetussümptomid” on alguse saanud just siis, kui ma päeva esimese söögipalaga venitan. Keha tajub seda hea võimalusena, sest energiat hoitakse seedimise arvelt kokku, ning hakkab koheselt tubasid tuulutama. Kokkuvõttes ON SEE HEA! Meie eesmärk seisneb vaid keha toetamises (kõigega, mis aitab lümfi -ja immuunsüsteemi) ja algpõhjuse kõrvaldamises (vältides ebasobivaid toite).
Maailmas on nii palju inimesi, kes on nohust vabanenud vaid toidumenüü muutmisega. Aga kui inimesed arstide jutule lähevad, siis nad ei oska sellist lihtsat asja soovitada! See on ülim totrus, mis ajab mind mõnikord väga marru, kui ma selle peale mõtlema hakkan. Vastused on meie nina all, aga ometi nendest ei räägita. Samas siin polegi midagi imestada, sest tõde on valus kuulata. Palju kergem on olla ohver ning süüdistada ükskõik keda või mida peale enda elustiili. Kui võtame vastutuse, muutub kogu meie reaalsus.
Kiireim viis nohust vabanemiseks
Kuna nohu on organismi loomulik kaitsemehhanism, et väljutada jääke ja puhastuda toksiinidest, ei ole vaja nohu peatada, vaid lõpetada koheselt limatekitavate toitude tarbimine ja lubada kehal rahus toimetada. Viimasele aitame kaasa vedelike tarbimisega, puhkamise ja paastumisega (veepaast on kõige efektiivsem, mahlad ja puuviljad järgmistena), kvaliteetse une ja positiivsete mõtetega (olles tänulik tervenemise eest, mitte hirmunud bakterite rünnaku pärast).
Tegu ei ole kiire lahendusega lühiajalises plaanis, vaid pikaajalises plaanis. Eesmärk ei ole suruda alla sümptomit, vaid mõista selle olulisust ning tagada tingimused, mis võimaldavad kehal teha seda, mis on puhtuse säilitamiseks vajalik. Tuleb aru saada, et igasugune kehasümptom on VAJALIK ja sellel on PÕHJUS. Küsimus on vaid selles, kuidas toimida nii, et seda sümptomit enam vaja poleks? Kõrvaldades algpõhjuse, kaovad ära ka sümptomid. Kui tuba on tolmune, siis me ei taha vabaneda tolmuimejast, vaid sellest, mis tolmu tekitab.
Millised on siis need limatekitavad toidud? Kui keegi tahab sellega väga sügavale minna, siis soovitan lugeda Arnold Ehreti raamatut “Limavaba toit” või otsida internetist “Mucusless Diet Healing System,” kuid kõige tähtsam asi, mida toitumismenüüs muuta, on loobuda KOLMEST VALGEST: jahust, piimast ja suhkrust.
Igal inimesel on unikaalne keha, ja toiduained, mis tekitavad ühes inimeses rohkem lima, ei pruugi teises seda nii palju tekitada, kuid jahutoodetest, piimatoodetest ja rafineeritud suhkrust loobumine on kuldreegel. Ja kui nendest midagi eraldi välja tuua, siis rõhutaks isegi piimatooteid.
Piimatooted on ilmselt kõige suuremad limatekitajad maailmas, sest inimorganism ei ole loodud laktoosi seedima. Ja isegi juhtudel, kui on olemas vastav kromosoomi mutatsioon (enamasti põhja-eurooplastel, kes piimatooteid rasketel aegadel tarbisid, et mitte nälga surra), mis võimaldab laktoosi seedimiseks vajalikku ensüümi toota, ei suuda me siiski piimvalku ehk kaseiini lõhustada. Ja kõik, mis ei ole mõeldud söömiseks, põhjustab suuremat limaeritust ning pikema tarbimise korral ka raskemaid tagajärgi.
Olen isiklikult kokku puutunud inimestega, kes on vabanenud astmast vaid piimatoodetest loobumisega. Ka kuulus kõnemees nimega Eric Edmeades on rääkinud isikliku loo sellest, et ta ei suutnud noores eas lausa 10 aastat nina kaudu hingata kuni lõpuks kuulas sõbra soovitust ja loobus piimast. Piimatoodete kahjulikkusest räägivad ka lauluõpetajad ja spetsialistid, kes tegelevad nina -ja kurguprobleemidega.
Kui olin toortoitlane, siis ausalt öeldes tekitas peaaegu iga küpsetatud toit mul nohureaktsiooni, kuid küpsetatud toiduga uuesti harjudes on nende sümptomide hulk vähenenud. Võimalik, et keha hakkab seda kuhugi mujale talletama ning võtab sundpuhkuse (palavik, nohu ja nn. gripp), kui teatud piir on ületatud, aga ilmselt mängib suurt rolli ka seedimisvõime. Kui seedimine on nõrk, siis toiduained ei lagune piisavalt väikesteks tükkideks ning organism eritab enda kaitsmiseks rohkem lima. Ja tõene on ka see, et kui Sa mingid toidugrupid enda menüüst pikaks ajaks välja jätad, siis Sa ei suuda neid enam nii efektiivselt seedida.
Ma tõesti ei tea, mis on lõplik tõde, ning vaatlen enda kogemusi ja eksperimenteerin siiamaani, kuid olen veendunud selles, et taimetoitu süües on mul hulga vähem lima kui oli tavatoitu süües, ning põhirolli mängis selles “kolmest valgest” loobumine. Tunnistan, et puuvilju süües tundsin ennast kõige puhtamana, kuid kuna ma ei suutnud seda elustiili erinevatel põhjustel jätkata, siis ma ohverdasin selle täieliku puhtuse ning valisin hoopis meelerahu. Tulevikus katsetan kindlasti uuesti, ja soovitan toortoitumist proovida ka teistel (vähemalt lühiajaliselt), kuid hetkel soovin rõhutada, et suurteks muutusteks piisab ka terviklikust küpsetatud taimetoidust.
Seega mängib toitumine külmetushaigustes väga suurt rolli – otsesemalt kui enamik inimesi arvab. Ma ei ütle, et ma toitun alati mainitud põhimõtete järgi, sest ka minul on tulnud mõnikord mõte: “Ah, mis see ikka hullu teeb, kõik inimesed ju söövad nii, ning vahel tuleb nautida ka.” Siiski on kogemused näidanud, et igal teol on oma tagajärg ning igal naudingul ka oma valukülg. Vahel võib muidugi erandeid teha, aga seejuures tee seda teadlikult ja ära unusta, et Sa kannad täielikku vastutust oma tervise ees!
Lisamaterjalid
- Hämmastavad udarad – mida piim endast kujutab?
- The Human Diet – Dairy Delusion
- Arnold Ehret – Mucusless Diet Healing System
- Robert Morse – Detox Miracle Sourcebook
