Seksuaalne iha on huvitav nähtus. Kui seda ei aktiveeri, võib mööduda mitu kuud, et üldse selle peale tulla, et midagi on puudu. Aga kui sa ennast stimuleerima hakkad (kasvõi mõtete või piltidega) ning õigel ajal ei lõpeta, siis võib seksuaalne vajadus lõpuks nii suureks kasvada, et justkui olekski midagi puudu.

Intiimsuse ja läheduse sooviga on mõnikord sarnane lugu, aga see tuleb sügavamast kohast. Seda olen tundnud palju tihedamini, kuid kuna selles osas pole palju midagi ette võtta, siis ma olen sellest pidevalt lahti lasknud. Isegi kui olen leidnud selle rahuldamiseks potentsiaalseid võimalusi, olen ma enamjaolt tundnud, et ma ei saa seda kunagi otsides rahuldada. Seega ma olen hakanud rohkem enda sisse vaatama – ja tõepoolest, intiimsust on võimalik üksinda olles kogeda.

Niisiis ma olen sügavamal tasandil aru saanud, et tegelikult ei ole vaja midagi otsida, kuid minu inimlikule poolele meeldib ikka erinevate asjade vastu uudishimu tunda. Ma arvan, et teatud koguses on see täitsa hea, sest soov intiimsust kogeda on mind elus üsna palju motiveerinud. Kui olen kujutanud ette potentsiaali, et saan ühel hetkel naisega armatseda, on see pannud mind mehelikkust otsima ning iseendaga tööd tegema. Ma olen tohutul hulgal raamatuid läbi lugenud, et avastada, kuidas külgetõmme toimib, ning ma olen tänu sellele palju teadlikumaks saanud.

Siiski olen mõnikord ka üle piiri läinud. Kui naised ja seksuaalsus võtab mehe peas liiga suure ruumi, siis ta tunneb ennast nõrgana. Minu uudishimu on viinud mind mitmeid kordi seisundisse, milles ma kaotan iseenda juhtimise. Eesmärgid ja väärtused lähevad meelest ära, võimust võtab vaid see üks soov midagi kogeda. Sellele kulub niivõrd palju aega ja lõpuks ei leia nagunii seda, mida otsisin.

Aga siin elus ei ole õigesid ega valesid valikuid. On vaid kogemus. Ja seepärast tulebki teatud asjad läbi mängida, et tuleks sügavam mõistmine.

Pealtnäha täitsa halb tripp

Ühel õhtul läksin taaskord nii-öelda trippima ja hakkasin internetis igasuguseid tutvumiskuulutusi vaatama. Mõni neist äratas tähelepanu ja saatsin ka mõned kirjad. 99% juhtudel nendele vastust ei tule, aga omamoodi saab juba kirjutamisest väikse kaifi kätte.

Äkitselt sattusin ma ka lehtedele, kus reklaamitakse erinevaid seksiteenuseid. Varem ma olen neid vältinud, kuid seekord oli tahtmine uurida. Ja oh kui põnev see oli – leidsin justkui täitsa uue maailma, mis on enamjaolt peidus, kuid on tegelikult väga aktiivne.

Kõigepealt ma uurisin erinevaid massaažiteenuseid, kuid tasapisi kaotas see oma võlu. Märkasin, et sama raha eest saab peaaegu juba seksi, nii et ma keerasin oma otsingutele paar kraadi juurde ning saatsin kirju kohtadesse, mis tundusid ahvatlevamad. Ja see oli huvitav kogemus, sest ma mõtestasin tegelikult esimest korda lahti, mida ma üldse soovin. Ma ei võtnud seda algul tõsiselt, aga hakkasin mõttes mängima küsimusega, et kui ma telliksin endale prostituudi (peenema nimetusega escort girl), siis mida ma sooviksin kogeda?

Kirjutasin näiteks selliseid meile:

Tere!

Nägus ja kirglik noormees Tallinnast otsib rahulikumat sorti intiimteenust. Olen osalise alakehahalvatusega. Pole kunagi seksinud, kuigi õppinud tantramassaaži ning viinud ennast kõikvõimaliku teooriaga kurssi. Igatpidi elu avastanud ja oma õnne leidnud – vaid naistega seoses on väljakutseid.

Soovin tunda ennast mehena, olla naise juuresolekul alasti. Ausalt öeldes tahaksin ise rohkem puudutada ja naisele naudingut pakkuda kui ise rahuldust saada. Aga kui see ei kuulu teenuse juurde, on see okei. Kuigi see õpetaks mind rohkem. Soovin olla mehe rollis ja avastada enda seksuaalsust, et saada küpsemaks inimeseks. Oluline on eneseareng ja meeldiva kogemuse kinkimine, muu on teisejärguline.

Aga sobib ka massaaž ja seksuaalteraapia. Sellisel juhul sooviksin ka seda, et saaksin vahepeal oma keha vastas tunda naise keha. Kui see on okei, siis ehk olla natuke ka embuses sellises positsioonis. Lõdvestuda ja võtta vastu naiselik energia – tunnistada, et see on osa minu reaalsusest, ja seda saab tulevikus olema külluslikult.

Ilmselt on see pisut ebatavaline soov, aga see on mulle tähtis. Paljud mehed otsivad füüsilist rahuldust ja orgasmi, aga minu vajadus on sügavam, isegi hingelisem. Ja kui rääkida füüsilisest kehast, siis peamine taotlus on enda keha tervendada. Plaanin ühel päeval jooksma hakata. Naisenergia toetus ja intiimne lähedus aitaks sellele kaasa, ma arvan.

Panin tähele, et juba nende kirjade kirjutamine ja avameelselt suhtlemine oli mulle teraapilise mõjuga. Ma olen alati soovinud naistega intiimsetest asjadest rääkida, olla täiesti haavatav. Mõtlesin, et kui saaks absoluutselt kõigest rääkida, siis juba see oleks head tasu väärt.

Ja ohhoo, üks naine kirjutas mulle üsna ruttu vastuse:

Hei, see siiski tasu eest. Kui vana sa oled? Kus sulle sobib kohtumine? Kas sa oled ratastoolis siis ma pean sind tõstma, mul siin enda juures trepp ka 🙁

Huvitav on see, et esimese asjana rõhutatakse, et tegu on tasulise teenusega, kuigi ma pole vastupidist soovinudki. Mulle on paar korda veel sedasi öeldud.

Aga see lihtne vastus liigutas mind sellegipoolest, sest ma tundsin, et minu liikumispuue pole oluline – ma olen aktsepteeritud. Tundub, et isegi ratastooli tõstmine ei paistnud olevat suur probleem (kui ma vajaks sellist abi).

Ja kuigi ma ei arvanud, et võtan seda tõsiselt, äratas selle kirja saamine minus suure elevuse. Nii lihtne samm, ning tundus, et saaksingi seda, mida soovin. Mu keha hakkas silmnähtavalt värisema – ma pole sellises situatsioonis varem olnud. See oli ärevust tekitav, kuid samal ajal ka üliahvatlev. See puudutas mind sügavamast kohast. Tunnistan, et sain sellest lausa orgasmi.

Sügava valu kogemine

Orgasmid on küll meeldivad, aga isiklikult ma ei taha neid kogeda, sest ma kaotan selle käigus palju energiat (eriti kui mu tervis pole parimas korras). Ja kuna ma olen ülitundlik, siis ma ei suuda neid üldse kontrollida – ka sellepärast need ei meeldi mulle. Erutusseisundis olla on mõnus, aga pärast ejakulatsiooni pole üldse enam tore.

Pärast seda hakkasid millegipärast munandid valutama. Ka peenise peal olev nahk hakkas rohkem punetama. Mul tekkis hirm.

“Ma ei tohiks minna. Ma ei taha minna.” See tundus tervisele kahjulik. Sümptomid tekitasid suurt muret. Tuli tahtmine meestearsti külastada ja kohtumine edasi lükata.

Kuid lisaks sellele tajusin psühholoogilisi pingeid. Mõte intiimteenuse tellimisest muutus ebameeldivaks. Tajusin selles rohkem valu kui naudingut.

Tekkis näiteks hirm, et see naine ei taha seda tegelikult teha. “See on ainult raha pärast. Ma ei usu, et ma olen atraktiivne või erutav tema jaoks. Võib-olla on see lihtsalt heategevus raha eest. Ebamugav teenindamine. Kas ta saaks päriselt tunda ennast naisena? Ja mina mehena? Kahtlen selles. Ma tunnen vaid nõrkust. Ma käitun vabandavalt. Hirm olla mitte piisav kiirgab liiga tugevalt välja.”

See tund saab tõenäoliselt ruttu otsa. Kas ma üldse suudan kogeda midagi peale pingete? Kardan, et hiljem on mul hinges veel valusam. Ja 100 eurot on läinud. Mida ma peaksin tegelikult hoidma oma tervise või uue auto jaoks. Ma ei usu, et see on seda väärt. Tean, et see saaks olema raske. See muutus minu sees ei toimu ühe tunniga. Mulle jääb vaid tühjus. Nii nagu ka pärast esimest korda stripiklubis käimist oli tühjus.

Aga mis kõige hullem – ma tunnen, et ma pole seda intiimset tundi väärt isegi siis, kui ma selle eest maksan. Mis ei saa olla tõsi. Aga tunded on tunded. Need ütlevad nii. Ja see on kuradi valus.

Kui ma püüan seda tunnet täpsemalt kirjeldada, on see justkui teadmine, et minu ellu ei kuulu intiimsus, lähedus, naised ja seksuaalsus. See pole osa minu aktiivsest identiteedist. Ma vaatan neid seoseid ja ma ei tea, miks, aga need ei sobi kokku. Vastupanu on liiga suur. Ma tahan, aga ma ei saa ja ma ei tohi. Sest nii on. Nii on alati olnud. Terve elu. Kuidas ma saan selle vastu? See on ebaõiglane ning ebaloogiline, aga millegipärast nii on. Ja oh kuidas ma püüdlen ja usun, kuid siiamaani pole ma sellest reaalsusest lahkunud.

Tekib meenutus päevast, mil olin umbes 19-aastane ja sõidutasin paar sõpra Pärnusse, et neid kahe neiuga kokku viia. Selleks ajaks olin ka mina nende tüdrukutega neti teel sõbraks saanud, seega seiklus tundus põnev. Aga kõige tugevamini on meeles see, kui pärast erinevate jookide allaneelamist tuled surnuks löödi ja minu sõbrad nende tüdrukutega amelema hakkasid. Kaks voodit, mõlemas üks paar, mina üksinda kogu selle suudlemise ja erootika keskel. Püüdsin naeratada, kuid ma tundsin suurt pettumust ja alaväärsust. Eriti kui nad samal ajal minu üle naersid. Sisimas ma lootsin midagi kogeda, nii nagu ma alati lootsin, kui sõpradega peole läksin, kuid kõige lõpus pidin ma alati selle reaalsusega silmitsi seisma – veab, kui tüdrukud tahavad minu sõbrad olla, kuid intiimsus minu ellu ei kuulu.

Pesemise ajal hakkasin sügavalt nutma ja karjuma. Ma olin taaskord nii sügava punkti peale vajutanud. Aga ma kasutasin oma teadlikkust, nii nagu ma raskete emotsioonide tundmise ajal alati kasutan, ja kõik möödus rahulikult.

Puhas valu. Pole mõtteid. On vaid valu ja pisarad. Kurbus, häbi, alaväärsustunne, hirm.

Hääl. Kurbus tahab tulla koos häälega. Ääääääääää…. eeeeeheeeeee….

Vabanemine. Emotsionaalne laeng tasapisi kaob.

Mõistusele jäävad küsimused. Frustratsioon lahenduse soovimisest. Väsimus. Kerge lootusetus või abitus. Kurnav on kogeda nõrkust. Tühjus.

Aga see on okei. Las see kõik olla. Kogesin valu ja nüüd on kergem. Ma ei pea hetkel midagi enam lahendama. Las kohalolu jätkub. Siin pole mõtteid vaja. Lihtsalt hinga. Puhka. Lõdvestu.

Mees teab, mida mees on väärt

Mõnda aega hiljem kirjutasin ma talle uue kirja:

Tead, ma siiski otsustasin selle kas edasi lükata või hoopis täiesti tühistada. Mul ei ole hetkel õiget tunnet sellega seoses. See ei toimu loomulikult, vaid on pigem pressimine – raha on ju selline võimas vahend. 

Aga ma kahtlen, et see mind aitab või seda on mulle vaja. Mul on siiski tegemist sügava teemaga, mis kannab endaga kaasas suurt valu. Ma vajan teraapiat ja siirast inimühendust rohkem kui intiimteenust. Tõsi küll, mul on väga suur soov seda kogeda. Mul on palju fantaasiaid. Ma soovin terveneda ja saada küpseks meheks, olla juba seal teisel pool jõge, kuid selleks on vaja aega ning usaldamist. Ausalt öeldes ma ei tea, mida ma pean tegema, aga ma saan usaldada. 

Ilmselt on selle kohtumise tühistamine ka Sinu jaoks kergendus. Sellisel alal liiga sügavale minek ei tundu hea mõte. Ma ei soovi olla koormaks, isegi selle eest makstes. 

Aitäh sellegipoolest, et olid nõus mind vastu võtma! 

Naine vastab, et jube kahju küll. “Tule ikka! 😉 olengi terapeut pigem. Saan kutsuda imeilusa ingli veel lisaks, aga siis hinnake topelt. Päris tasuta ka teha ei tahaks, mul kaks last ja kulud suured.”

Täpsustasin mõnda murekohta ja ütlesin, et armas pakkumine, aga ma veel seedin seda asja.

Mul oli vaja värsket õhku ja perspektiivi, sest ilmselgelt olin ma kuskile ära kadunud. Minu sees valitses segadus: mida teha? Kas on seda eneseületust vaja? Ühest küljest justkui soovisin seda kogeda, aga samas tundsin ka suurt blokki. Kartsin, et kui ma sinna lähen, siis kahetsen seda tugevalt. Minu sisetunne ütles, et see on vale, kuid sel hetkel ei suutnud ma lõplikult ära otsustada.

Järgmisel päeval sain ma ühe erilise sõbrannaga kokku ja ma kandsin endas väga imelikku süümepiina. Ma polnud midagi veel teinud, aga siiski tundsin juba süüd. See andis mulle kinnituse, et tegelikult ma ei taha prostituudi juurde minna. See oleks olnud kogu mu väärtushinnangute vastu. Mul oli raske isegi sõbrannale silma vaadata. Ja ma olin kindel, et ma ei tahaks hiljem sellest kellelegi rääkida, sest ma poleks selle üle uhke olnud.

Kohtumine tema ja veel ühe siira inimesega aitas mul iseendaga taaskord sügavama kontakti luua. Seal oli lihtsalt nii puhas energia. Täielik vastand nendele seksiteenustele. Pärast seda õhtut ma teadsin selgelt, mida ma tegema pean.

Ma saatsin sellele naisele kinnituse, et ma ei tule, sest mul ei ole kiire. Ja oh kui võimsalt see mind tundma pani! Sest mina olen oma elu valitseja ning ma ei pea seksi ega intiimsuse eest maksma. Ma kõnnin oma teel edasi ja kõik, mis on oluline, tuleb minuni ühel või teisel viisil.

Kui mees teeb sihikindla otsuse, mis on kooskõlas tema väärtustega, on see imeline. Seal on nii palju selgust, rahu, armastust ja usaldamist. See on see, kui mees teab, mida mees väärt on, ning pole nõus oma standardeid mitte mingil moel langetama.

Kokkuvõttes oli see pealtnäha halb tripp, kuid selles mõttes nii õige, et ma leidsin endas uutmoodi selguse. Huvitav oli seda seksiteenuse otsimist läbi mängida ja kinnitust saada, mida ma päriselt tahan. Ja pole imestada – see seksuaalne iha sai ka selleks korraks rahuldatud, sest ma avastasin iseenda.

SHARE
TWEET
EMAIL

SARNASED ARTIKLID

4 Responses

  1. Ma ei kommenteeri mitte sisu vaid seda kui hästi Sa kirjutad…Sinu jutu lugemine paneb unustama kõik muu ümbritseva… Lahe, et ma sellele lehele sattusin 🙂

    1. Seda on lahe kuulda. Kuigi sisuline osa inspireerib mind kirjutama, on see tõesti kohati teisejärguline, kuna sisu (elu) on pidevas muutumises. Tihti pärast kirjutamise lõpetamist ja artikli avaldamist tunnen, et olen muutunud. Seepärast polegi mõtet liigselt arutada 🙂 Kuid sellegipoolest jätan kõik oma kirjutised nähtavale, sest tajun, et sellel on väärtus, mis ületab konkreetset sisu.

  2. Ideaalis võiks fookus olla võib-olla iseenda tervendamisel, kasvatamisel, arendamisel ning sellel, et leida hästi hingelähedane naine, luua eluterve suhe, perekond. Mitmed muud ihaldatud väärtused tulevad siis juba iseenesest 🙂 Vladimir Megre “Venemaa helisevad seedrid” raamatute lugemine, sirvimine võib anda häid mõtteid ning inspiratsiooni juhul kui need sinu jaoks juba tuttavad pole.

    1. Igaks juhuks lisan, et praktikas kipuvad asjad olema mõistetavalt pigem rasked kui kerged (olen ise ka üksik meesterahvas), aga õige suund, positiivne suhtumine ning järjepidevus annavad kindlasti väärtuslikke tulemusi 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga