10. septembril 2016 toimus minu esimene avalik esinemine Stroomi rannas, kus ma laulsin jaapanikeelset laulu “A Cruel Angel’s Thesis.” Alles sellel päeval uurisin, milline selle ingliskeelne tõlge on, ja nägin toredat üllatust – selle laulu sõnum on vägagi asjakohane.
Enne esinemist oli korralik ärevus sees nagu arvata võib, aga samal ajal olin isegi üllatavalt rahulik. Ilmselgelt palju muutunud vahepeal!
Kujutlesin ennast vabalt laulmas, sisendasin endale, et annan oma parima, ja andsingi! Kui publikule otsa vaatasin ja seda tähendusrikast momenti teadvustasin, tuli minu sisse uskumatu jõud ja missioonitunne, ning laulsin isegi paremini kui hääleseades.
Minu hääl oli enesekindel, mu keha tuli kaasa, ning mu hing oli täis puhast rõõmu ja kaifi. Tundsin, et olen lavale sündinud!
Rahvas elas mõnuga kaasa ja sain peale esitust väga positiivset tagasisidet: jätsin mulje nagu ma oleks juba aastaid laval olnud. Olin isegi väga üllatunud, kuid samas kogesin ka suurt äratundmist – selline ma olengi.
Mõelda vaid, et see oli kunagi minu kõige suurem hirm ja nägin isegi õudusunenägusid sellest, et olin koolipingis ning terve maailm jäätus, kui tähelepanu minule laskus.
Varem suutsin laulda vaid omaette või paar üksikut korda karaokes, kui rahvast oli vähe, kuid pärast 1 aastat Hellase laulukooris laulmist olen juba laval ja naudin sellest igat hetke!
Teatan rõõmuga, et siin elus pole miski võimatu! Ka kõige arglikumast kassipojast võib tõeline lõvi sirguda! 😉
Meie olemegi need imed, keda oleme oodanud. Face your fears, because you are going to love it!
