Praegune tõde ehk kuldne kesktee

Mina näen kolme valikut, mis on seotud oma tõe järgi elamisega: ebakindlus ehk allasurumine, liigne enesekindlus ehk kinnisus, ja PRAEGUNE TÕDE.

Äärmuslik ebakindlus ja enesekindlus

Mõned inimesed usuvad, et teevad koguaeg kõike valesti ja ainult teistel on õigus. Nad ei julge massist erineda ega oma südamehääle järgi talitada. Isegi, kui neil on olemas kõik vajalikud tõendid oma tõe kinnitamiseks, suruvad nad ennast alla, kui see ei lähe kokku grupis olevate inimeste tõekspidamistega. Nad võivad küll üksinda olles oma valitud teel kõndida, kuid ei julge seda teistele näidata. Hirm üksinduse ja konfliktide ees kustutab nende sisemise leegi, kui seltskonda satuvad. Ka mina olin ükskord selline inimene. Mul oli oma tee, kuid peitsin ennast kergelt kappi, kui tundsin ohtu konflikti, mittemõistmise või liigse tähelepanu ees. Võisin olla ühel hetkel endas absoluutselt kindel, kuid teatud seltskonda sattudes tundsin suurt segadust ja identiteedikriisi. Kaldusin kergelt endas kahtlema ning teiste jutus tõde otsima, mis on ühest küljest avardav, teisest küljest piirav.

Teine äärmus on liigne enesekindlus, mis ei lase mitte mingeid muudatusi läbi. Inimene on domineeriv ja agressiivne. Nii nagu ta arvab, selline absoluutne tõde ongi. Selline inimene ei suuda tunnistada, et tema arvamus võib väär olla, ning ta kaitseb oma uskumusi kõigest hingest. Ta samastub oma uskumussüsteemiga ning tunneb ennast raskelt ohustatuna, kui keegi tema maailmasse sisse tungib. Tema arvamus peab igal juhul peale jääma ja selleks kasutab ta sageli jõudu: oma tugevat ja vihast häält või isegi füüsilist vägivalda. Ta kaitseb oma uskumusi kui iseennast ning tunneb, et kaotamine tähendab surma. Tema ego ei saa lubada endale alistumist, mis on tema jaoks täielik nõrkuse märk. See inimene võib olla niivõrd pimestunud, et isegi kui tema välismaailm ja kõrvalolevad inimesed näitavad talle tõde otse näkku, ei nõustu ta seda märkamast ning võitleb kangekaelselt edasi. Selline inimene ei suuda absoluutselt kohaneda ning kogeb suuri kannatusi, kui tema võime kontrollida oma reaalsust on nõrgenemas. Kuna selline äärmus on väljapoole plahvatav, võib olla see palju destruktiivsem kui enda allasurumine. Samas mulle meeldib selle poole sisemine jõud, ausus ja enesekindlus, mis on väärt mehelikud tunnused.

Praegune tõde

Mõlemas äärmuses peituvad kasulikud ja ilusad omadused, kuid kõige parem on minu arvates nende vahel tasakaal leida. Selleks keskmiseks teeks on PRAEGUNE TÕDE. Kui inimene tegutseb südamehääle järgi, siis ta pole ei ebakindel ega ka pimestunud. Ta julgeb eksida ning julgeb ka oma valikuid enesekindlalt välja näidata. Tõde on tema jaoks hinnaline väärtus, mida ta pole nõus mitte mingil juhul ohverdama. Aga kuna tõde on väga suhteline, siis ta suudab enda piire pidevalt laiendada. Ta tunnistab, et miski ei ole siin maailmas kindel ja kõik on pidevas muutumises. Mis ühel hetkel kehtib, ei pruugi enam teisel hetkel kehtida.

Universumis kehtivad küll omad seaduspärasused, kuid inimestena ei oska me neid sageli õigesti tõlgendada, ja seda on mõistlik endale teadvustada. Meie mõistus viib meid mõnikord väga salakavalate lõksudeni, millel pole tõega midagi pistmist. Me näeme maailmas tihti seda, mida ise tahame näha. Elame kõik ühes reaalsuses, kuid tõlgendame seda lõpmatutel erinevatel viisidel. Teadlik inimene saab sellest aru ning on alati avatud kasvamiseks. Ta ei suru kellelegi oma arvamust peale, kuid julgeb seda välja öelda, sest ebakindlus ja hirm on illusioonid, mida pole vaja. Ta väärtustab ennast ning ei lase teistel oma sisemist leeki kustutada.

Toortoitumine kui julguse ja paindlikkuse õpetaja

Minu enesekindluse on minevikus pannud tugevalt proovile mu teistsugused toitumisvalikud. Pole sugugi kerge näiteks elada ja süüa täiesti teistmoodi kui perekonnaliikmed ja vanad sõbrad. Pika peale harjub sellega ära, aga alguses pakub see suurt väljakutset ja viib mugavustsoonist väga kaugele. Kui teistest erineda oleks lihtne, siis teeksid seda kõik. Inimesed kipuvad enamasti kokku hoidma, sest vajavad turvatunnet ja lähedust. Nautida koos maitsvaid palasid või jooke on hoopis midagi muud kui süüa ainsana puuvilju kõigesööjate seltskonnas. Kui teised meiega nõustuvad, pakub see justkui kinnitust, et me oleme väärtuslikud ja teeme õiget asja. Samas kui oleme üksik hunt, siis tuleb meil tegeleda üksinduse, segaduse, ebakindluse ja muude raskete tunnetega. Unikaalne tee õpetab meile, mis tähendab eneseusaldus, vabadus ja julgus. Alates toortoitumise avastamisest olen mina näiteks kasvanud rohkem kui teistel eluaastatel kokku. Olen õppinud, kuidas olla mina ise, ning teen seda naudinguga.

Kui ma varemalt istusin perekonnaga ühise söögilaua taga, siis ma tihti kõhklesin endas ja oma valikutes, sest ma kartsin, et mind ei aktsepteerita või mõisteta. Pelgasin väljanäitamist, et olen teistest erinev. Ja selle ebakindluse tõttu tundsin ennast mõnikord ohustatuna ja pidin ennast  kaitsma. Mõnikord ma põgenesin oma koopasse ja lootsin, et keegi mind ei märka, ja mõnikord harva hakkasin oma valikuid ka teistele peale suruma ja veenma, et need on ainuõiged. Aja jooksul õppisin ma nii teiste aktsepteerimist kui ka enesele kindlaks jäämist, seega nüüd ma olen rohkem keskmisel vajal ehk austan oma PRAEGUST TÕDE. See tähendab, et mul ei pruugi olla kõiges õigus ja täitsa võimalik, et ma teen oma rännakul vigu, kuid ma julgen seda teistele näidata ehk ma julgen olla mina ise.

Ma siiralt austan teiste soove ega taha neid millekski sundida. Ma soovin vaid seda, et inimesed oleksid teadlikud ning teeksid otsuseid vastavalt sellele, mida oma südames tunnevad ja mis neid sügavalt liigutab. Aga isegi kui nad seda ei tee, siis ma austan ka seda, sest see on nende valik praegusel hetkel. Ma aktsepteerin võimalust, et lihasööja võibki praeguses eluetapis liha vajada, kui vastasel korral ei suuda ta oma valitud teekonnal rännata. Ma austan seda, et ka nendel inimestel, kes pole minuga nõus, võib õigus olla. Aga ma mitte mingil juhul ei varja ega tunne häbi enam selle ees, millised on minu valikud! Need on samuti valikud, mis väärivad austamist ja eelkõige iseenda poolt. Need on valikud, mis resoneeruvad minuga hetkel kõige enam. Kõik, mida olen oma elus õppinud, on nende toitumisvalikutega täielikus kooskõlas. Ma kasvan ja arenen nii vaimselt kui ka füüsilisest ehk ma tunnen ennast suurepäraselt. Ma ei ütle, et ma ei muutu mitte kunagi ja see ongi absoluutne tõde. Võib-olla ma muutun, kes teab. Aga praegusel hetkel on see just see, mis mind kõige rohkem köidab.

Pealegi, miks ma peaks tegema midagi ainult sellepärast, et teised nii käituvad? Et kui ma kasvasin üles ühiskonnas, kus inimesed panevad läbisegi suhu kõike, mis neile maitseb või mida nad maitsvaks teevad, siis peangi selliseks jääma? Mulle ei meeldi sellised ettekirjutised, sest ma tahan olla VABA. Ma tahan ise õppida ja vigu teha, mis on minu meelest täiesti inimlik. Mul ei pruugi olla osades asjades õigus, aga minu hing ihkab vabadust neid vigu iseseisvalt avastada! Eksimine on minu meelest imeline, sest see tähendab täiel rinnal elamist. Milline rõõm on maailmas seigelda ja näha, kuhu tee viib! See tähendab minu jaoks tohutut enesearengut ja seda ma naudin täiega. Ma ei soovi olla suletud karbis koos teiste inimestega ainult sellepärast, et meid sinna karpi pandi. Samuti ei soovi ma kuulata autoriteete või niinimetatud eksperte, kes õpetavad meile, kuidas elada tuleb. Ma tahan kogeda vabadust, sest see on inimene sünniõigus! See on puhas lõbu, mis on viinud mind nii huvitavate reaalsuste ja inimesteni. Olen õppinud olema vaba kõige ja kõigi suhtes. Minu meel on puhtam kui kunagi varem ning ma tunnen iga päev tohutut õnnetunnet enda sees. Vot see elu on väärt elamist ja seda ma ka julgelt näitan!