2011 aasta sügisel tehti minust Õhtulehes artikkel ja just avastasin, et see on ka internetti täismahus jõudnud.
Kõigile, kes pole seda lugenud: http://www.ohtuleht.ee/445166
Nüüd, kui selle peale mõtlen, siis väga viis, et selle intervjuu andsin. Algul kahtlesin, aga samas nägin selles head võimalust inspiratsiooni jagamiseks ja usun, et see õnnestus.
Võib-olla ainus asi, mida ma nüüd teistmoodi ütleks, oleks see, et kõndimasaamine on küll üks minu suurimatest unistustest, kuid samas mõistan, et see pole ka elu kõige tähtsam asi. Tegelikult on ju kõige olulisem ikkagi see, et leiaksin või õigemini looksin endale sobiva koha siin maailmas ning teeksin seda, millest mõnu tunneksin. Võtta elust maksimum ning elada nii, et lõpus ei ole mingeid kahetsusi.
Kokkuvõtvalt soovin kõige rohkem olla muutus, mida maailmas näha tahan 🙂 Jalgade allasaamine oleks lihtsalt suurepärane algus tõestamaks endale, et olen kõigeks võimeline!
