Kas õnn sõltub inimese välistest elutingimustest? Millised on enesearengu valdkonna tüüpilised puudujäägid? Kuidas lõpetada kannatused ja olla õnnelik vaatamata eluraskustele? Avastada tõeline mina, kes loob ausast inspiratsiooniseisundist ja naudib oma teekonda praegusel hetkel?
Sellest kõigest räägin ma detailsemalt oma järgmises blogipostituste seerias, kuid kõigepealt jagan sinuga üht mõtlemapanevat lugu mehest, kes saavutas kõik, kaotas kõik, ja leidis tänu nendele kogemustele lõpuks ka iseenda.
Julien Blanc, kes on Reaalse Sotsiaalse Dünaamika (RSD) coach ja koolitaja, aitab meestel luua sisemist transformatsiooni, et tõusta puudusteadvusest küllusteadvusesse ning õppida naistega enesekindlalt suhtlema, jagab oma Transformation Mastery kursusel huvitavat isiklikku lugu.
Ta kirjeldab, et enne enesearenguga alustamist oli ta haletsusväärne kutt, kes põgenes oma probleemide eest nii nagu enamik inimesi. Ta käis sõpradega joomas, et mitte tunda emotsioone. Ta uppus oma mõtetesse, et mitte olla kohal. Tal ei olnud eesmärke ega ambitsioone, vaid elas pinnapealset elu, millel puudus tähendus.
Julien tunnistab, et sel perioodil ei saanudki ta midagi teisiti teha, sest see oli ainus reaalsuse mudel, millega ta oli üles kasvanud. Kõik sõbrad ja tuttavad tema ümber elasid täpselt samamoodi. Ja inimene annab oma parima vastavalt sellele, millised kaardid tal parasjagu käes on.
Ta tundis ennast ohvrina, kes pidi oma eluga leppima. Tema mõistus kubises vabandustest, miks ta ei saanud olla õnnelik. „Ma ei ela Ameerikas, siin pole häid võimalusi. Kui ma seal elaks, siis inimesed oleksid sõbralikumad, ma oleksin populaarsem. Mul pole piisavalt raha.“ Tüüpiline musteruskumus, et alles siis, kui on täidetud XYZ, saab õnn uksele tulla.
Teekond enesearengu ja materiaalse eduni
2006 aastal avastas ta enesearengu, kui luges Neil Straussi raamatut nimega „Mäng“, mis õpetab meestele suhtluskunsti ja naiste võrgutamist. „WOW! Ma saan päriselt midagi teha, et mu elu paremaks muutuks?“ Tänu sellele sai ta Ground Zero august välja ning jõudis esimesele tasemele, milleks on optimeerimine.
Tema maailm oli endiselt puudusel põhinev, kuid lõpuks leidis ta meetmed, kuidas osasid auke ära lappida. Kõigepealt võttis ta sihiks enesekindluse ning alustas järjepidevat võõraste naistega suhtlemist. See oli esimene kord, kui ta hakkas proaktiivselt oma hirmudega silmitsi seisma.
Pärast kolme aastat massiivset tegutsemist oli tal välja arenenud teatud olukordadega seotud enesekindlus, mis mõjutas positiivselt kõiki tema elusfääre. Ta taipas, et tal on oma elu üle palju rohkem võimu kui ta algselt arvas, ning tegi lõpuks julge otsuse, et kolida Ameerikasse.
Ameerikas jätkas ta oma elu optimeerimist kuni ühel hetkel hakkas ta ümber maailma reisima ning oma teadmisi suhete dünaamikast meestega jagama. „Ma olin optimeerinud absoluutselt kõike, mis mul pähe tuli. Mitmeid kordi arvasin, et olin lausa Jeesus Kristuse teine tulemine, sest ma sain kõik, mida tahtsin. Kõik minu unistused täitusid. Naised, kuulsus, raha, seiklused.“
Aga sügavamal tasandil polnud midagi muutunud. Ta õppis küll seda Maatriksit rohkem nautima, kuid see kõik toimus endiselt vaid süsteemi ehk puudusel põhineva teadvuse tasandil. Seepärast ei suutnud ta kunagi oma tühjust lõplikult täita – alati oli midagi puudu.
Edu materiaalses maailmas oli nüüd kõik tema vabandused ära võtnud. Ta oli läbi proovinud kõik võimalused, kuid endiselt ei olnud tal seda, mida otsis. Olukord oli hoopis VEEL HULLEM, sest varasemad vabandused andsid talle lootust, kuid enam polnud tal sedagi. Mitte ühtegi vabandust, et õnnetu olla.
Lahtilaskmine ja vabanemine
Aga selle asemel, et teises suunas liikuma hakata, oli ta vanasse maailmapilti nii palju investeerinud, et ta pingutas hoopis veel rohkem kui enne. See oli muutunud tõsiseks sõltuvuseks. Ta kaotas oma reaalsusega kontakti ja tegi oma tühimiku täitmiseks aina meeleheitlikumaid tegusid.
„Ma vajan rohkem reaktsioone ja jälgijaid!“ – uskumus, mis pani alguse väga agressiivsetele ja šokeerivatele turundustaktikatele. Lõpuks viis see suure meediaskandaalini, mille tagajärjel sai ta maailma kõige vihatuma mehe tiitli ning kaotas kõik, mille nimel oli 8 aastat vaeva näinud.
Kadunud oli maine. Teda ümbritsesid surmaähvardused. Ettevõte pankrotistus. Kogu raha kulus advokaatidele, et kontekstist väljarebitud Twitteri säutsude põhjustatud trahve maksta. Purunesid suhted ja sõprussidemed. Stress viis ülesöömise ja terviseprobleemideni.
Ta oli jõudnud elu madalaimasse punkti. „Ühel õhtul istusin ma rannas maha ja tundsin niivõrd talumatut ängistust, et ma lasin kõigest lahti. See oli minu elu hirmsaim hetk, sest see tundus justkui kaljult alla hüppamine, kuid tegelikult kogesin ma hoopis külluse seisundit. Ma ei saanud sellest loogilisel tasandil aru, kuid sisimas ma teadsin, et kogu selle pinnapealse jama all peitubki tõeline küllus. Tänu sellele, et sul ei ole enam midagi, saad sa lõpuks võimaluse teada, kes sa oled.“
Julien jõudis nüüd 2. tasemele, milleks on lahtilaskmine ja vabanemine. Kõik tema puudusel põhinevad mõttemustrid ja emotsioonid olid endiselt maetud alateadvusesse, millega ta hiljem põhjalikumalt töötama hakkas, kuid nüüd oli tal käes tõelise transformatsiooni võti.
Edu kogemus andis talle tõestuse, et õnnelikuks ei tee mitte sihtpunkt, vaid täieliku tühjuse vastuvõtmine. Alles siis, kui kaob meeleheitlik vajadus millegi poole püüelda, ja tekib sügavam taipamine, et elu on täiuslik sellisena nagu see on, saab lõpuks avalduda tõeline inspiratsioon ja valgustumine.
See lugu tuletas mulle meelde tsitaati Jim Carrey poolt, kes on öelnud: “Ma arvan, et kõik peaksid saama rikkaks ja edukaks, ning tegema kõike, millest nad on iial unistanud, et aru saada, et see pole vastus.”
Kuna seda tõde on mõistusega raske hoomata, siis eelkõige on vaja seda kogeda. Mõned inimesed peavad oma sügavama olemuse leidmiseks kogema kõigepealt edu materiaalses maailmas. Samas mõni teine (seehulgas mina) on leidnud selle hoopis tänu kannatustele.
Huvitav, mis variante veel on? Mis arvad, kas seda saab lastele juba varakult õpetada? Kuulan hea meelega sinu mõtteid!
