Ulmeliselt vabastav tantralaager

Pärast seda, kui avasin emale oma südame, läksin järgmisel päeval otse Margus Sarmeti ja Kristina Pashkeviciuse korraldatud tantralaagrisse, kus mind ootasid samuti suured väljakutsed. Ma olin tantraga natuke puutunud kokku juba kahel eelneval tantrafestivalil, kuid see laager oli tunduvalt praktilisem ja intensiivsem.

Ma ei hakka detailidesse liigselt laskuma, sest meile oli kogu kava suureks üllatuseks ja nii võiks ka järgmistel osalejatel olla (kui minu kirjutis teis huvi tekitab). Aga ma võin öelda, et sellest sai minu elu üks parimaid elamusi! Ma pole iial käinud nii proovilepanevas ja samas lõbusalt rikkalikus laagris, kus toimuvad inimestega suured murrangud.

Võimast vibratsiooni oli juba saabudes tunda ning inimeste vahel tekkis lühikese ajaga hämmastavalt tugev side. Minu hing tundis ennast nagu kodus ja ma teadsin, et kuigi see ei saanud olema kerge, olin ma järgnevateks kogemusteks valmis.

Kartlik poiss ja sisemine mees

Laagris esines palju mediteerimist, joogatamist, mängimist, tantsimist ja heliteraapiat, nagu sarnastes kohtades ikka, kuid kui fookus laskus tantristlike praktikate peale, siis hakkas ebakindlus vaikselt märku andma.

Ma olin nendest teemadest väga huvitatud, kuid kohati tundsin ennast võõrkehana, sest mul on seksuaalsuse ning mehe ja naise vahelise suhte osas väga vähe kogemusi. Sisimas tundsin ennast küpsena, kuna olen kõigele avatud ja teema on tegelikult väga intuitiivne või isegi elementaarne, kuid füüsilise keha tasandil tundsin ennast noore poisina, kes oli ümbritsetud väga mehelike ja naiselike täiskasvanutega.

Mitmel korral tahtis mõistus mind teiste meestega võrrelda ning panna naistega suheldes ebakindlalt tundma. Taipasin, et see juhtus peamiselt mingite ootuste tõttu, sest olen romantilisi kogemusi kaua igatsenud ja kuigi ma tunnen ennast üksinda olles suurepäraselt, on see siiski inimlik vajadus ning uudishimu võib mõnikord üsna suureks kasvada.

Aga kuna ma tean, et kõik tuleb omal ajal ja sisimas on meil alati kogu vajalik olemas, viisin ma fookuse rohkem enda südamele ning lasin nendel ootustel minna. Taaskord kogesin, et teadlikkus ja kohalolu teeb elu uskumatult lihtsaks ja igasugused reaktsioonid või tunded on mööduvad nähtused.

Ühel hetkel tuli päris suur tung olukorrast eemalduda ja üksi olla, kuid ma teadvustasin endale, miks ma sinna läksin. Ma tundsin enda sees hirmu, kuid sisemine jõud julgustas mind vapralt edasi minema. Ma ütlesin: „Ma tean, et minu sees elab üks mehine lõvi ja ma päästan ta välja!“

Enneolematu eneseületus

Pärast seda tekkiski ideaalne võimalus enda suurimast hirmust üle saada, kui aset leidis tulerituaal, milles pidime kõik oma vana energiaga rikastatud riided lõkkesse viskama, sellega seoses taotluse tegema ning oma füüsilised kehad paljastama. Alguses ma plaanisin loobuda kõigest oma särgist, kuid minu pekslev süda andis mulle teada, et sellest ei piisanud. Väga huvitav oli see, et tol hetkel ma kartsin rohkem hirmule alistumist kui enda alakeha näitamist. Minusse tuli selge veendumus, et ma ei tohtinud mitte mingil juhul pükse jalga jätta, kuigi mulle meeldisid need püksid. 🙂

Kui ma olin julge otsuse ära teinud, hakkas tasapisi isegi huumor sisse pugema ning ma ütlesin ringis olijatele:  „Ega ma ei saa ka teist kehvem olla!“ Seejärel viskasin püksid tulle ja otsustasin vabaneda kogu oma ebakindlusest, hirmust ja allasurumisest, mis mind pikalt saatnud oli.

See oli vist 10 aasta jooksul esimene kord, kui lasin oma peenikestel jalgadel kõigile nähtavale tulla. Varem olin alati harjunud kandma pikki pükse, sest kuigi ma suutsin üksinda olles oma jalgade vastu väga armastav olla, oli mul suur hirm teiste reaktsioonide ja arvamuste pärast. Ma ei tahtnud inimestes ebamugavust tekitada, kuigi mu jalad väärisid ning vajasid austust, õhku ja päikest.

Kunagi oli minu sees lootus, et kui ma tervenen ning mu jalgadele tekivad taaskord lihased, saan ma neid lõpuks teistele näidata, aga mida teadlikumaks ma aastate jooksul muutusin, seda rohkem hakkasin ma taipama, et see saab ainult vastupidises järjekorras juhtuda. Ma olen veendunud, et tervenemine saab alguse hoopis täielikust haavatavusest ning enesearmastusest. Kuna see on sisimas minu jaoks palju olulisem kui kõndimasaamine ise, otsustasin selle viimase sammu lõpuks ära teha!

Meeldivaks üllatuseks kujunes see, mida ma olin sisimas alati teadnud: hirmu ületades ei juhtu midagi hirmsat. Minus toimus tohutult suur vabanemine ja ma tundsin kogu kehaga, kuidas olemine aina rõõmsamaks muutus. See oli palju kergem kui ma olin varem ette kujutanud! Minu sisemine tarkus ja äratundmisrõõm lausus selle peale koheselt: „Ma ütlesin, et Sinuga ei juhtu mitte midagi õudsat. Ei juhtunudki!“

Ja see polnud veel kõik! Pärast tulerituaali hüppasime me kõik koos järve ning ma sain lõpuks üle väga pika aja kogeda, mis tähendab sulistada päris vees. Oi, kuidas ma olin seda hetke igatsenud! Vesi oli päris külm, kuid ma ei hoolinud sellest karvavõrdki. Ma isegi ei tahtnud sealt ära tulla, kuigi teised jooksid juba kahe minuti pärast välja. Täielik wow!

Uus algus

Tänu sellele tohutule eneseületusele tõusis mu energiatase meeletult ning ma tahtsin koheselt oma kogemustest teistega jagada. Tundsin ennast võitmatuna ja isegi minu mehelikkus hakkas tasapisi endast märku andma. Hiljuti kuulsin Tony Robbinsi dokumentaalfilmist lauset: „Mees ei ilmu lihtsalt niisama. Tervenda poissi ja mees näitab ennast!“ – ja see on lihtsalt nii õige.

Peale seda õhtut muutus tantralaager vaid ulmelisemaks, põnevamaks ja lõbusamaks, aga sellest ma rohkem ei räägi. Minge avastage ise, kui julgete! 😀

Igatahes oli see uskumatult tervendav ja piire ületav seiklus ning ma kogesin seal asju, mida ma polnud terve elu jooksul tunda saanud. Viimasel päeval jagasin kõiki neid elamusi koos teistega ja minu kõne oli lihtsalt nii inspireeriv ja võimas, et paljudel hakkasid pisarad voolama, kaasaarvatud minul endal. Tundsin enda sees piiritut õnne, sest ma suutsin lõpuks ennast täielikult avada, ning sain kinnituse, et just seda meeldib mulle elus kõige rohkem teha!

Pärast kõiki neid sündmusi (emaga rääkimine ja tantralaagris osalemine) pole miski enam endine. Minu sees on hoopis teine energia ja seda märkavad ka teised. Täielik success!

OLEN MEES! OLEN UUS ALGUS!