Kuidas ma oma kehaga sõbraks sain?
Ma arvan, et ma tulin siia ellu ennast armastama. Minu õnnetus ja minu unikaalne keha on aidanud mul seda õppida. See on olnud minu elu
Ma arvan, et ma tulin siia ellu ennast armastama. Minu õnnetus ja minu unikaalne keha on aidanud mul seda õppida. See on olnud minu elu
Täna (5. juulil 2019) käisin ma elus esimest korda laulupeol. See oli küll alles proovipäev, kuid sellegipoolest põnev. Laulmine on üks minu lemmikumaid tegevusi ja
Tantraüritustega ma pole juba kaua aega kokku puutunud, sest ühel hetkel kadus vajadus või soov intiimsust ja lähedust välismaailmast otsida. Mitte, et see päriselt kadunud
Kipume enamasti oma elu suhtes üsna kriitilised olema, ja peab tunnistama, et ka minul on aina suuremad ambitsioonid, mida soovin ellu viia. Panen tihti tähele
Mu elu on väga eriline. Olen nii kaugele jõudnud, et see on lausa uskumatu. Vaadates tagasi oma minevikku ja võrreldes seda praeguse reaalsusega, ilmub minu näole suur naeratus. Kuid ma tunnen, et minu suurim potentsiaal on veel uinunud olekus.
Kui ma 2016 aasta novembris sooritasin oma elu teise avaliku sooloesituse, panin tähele, et mu süda oli tunduvalt rahulikum kui eelmistel kordadel. Mul oli küll tunne nagu sõnad võivad peast ära haihtuda, kuid tänu positiivsetele enesesisendustele ja olevikuhetkes püsimisele suutsin ma sellest esinemisärevusest edukalt läbi minna.