Minu nimi on Madis Mark ja ma usun, et igast olukorrast on võimalik luua imeline kogemus. Meie reaalsust ei defineeri välised tingimused, vaid meie suhtumine nendesse. Suurem osa meist on harjunud uskuma, et õnn on pärit välismaailmast, kuid mina ütlen, et see on täielik sisetöö. Meie olemegi need imed, keda me otsime! Sellest hetkest, kui me saame teadlikuks oma sisemisest jõust, suudame nautida igat eluhetke ning luua kauneid kingitusi, mis tervendavad kogu maailma.

Minu lugu

Kui ma olin 9-aastane, juhtus minuga õnnetus, mis muutis minu elu igaveseks. Ma kaotasin oma võime kõndida ja koos sellega ka suure osa rõõmsameelsest lapsepõlvest. Ma olin nii murtud, et ei osanud edasi minna ega nende kogetud tunnetega midagi peale hakata. Paljud aastad möödusid varasemat elu taga nuttes või virtuaalmaailmas, mis oli minu jaoks ainuke koht, kus tundsin ennast vabana ja võrdsena. Sulgusin täiesti enda koopasse, kartes maailma ja iseennast. Lähedased tahtsid, et ma teeks füüsilist trenni ja hoolitseks enda eest, kuid mul ei olnud selleks piisavalt elujõudu.

Aset leidnud koolikiusamine muutis selle kõik vaid keerulisemaks. Ma olin väga häbelik ja ebakindel, mis ei olnud minu klassikaaslastele eriti meeltmööda. Ma ei olnud enam see lõbus poiss, kes olin varem. Mul polnud enam neid kiireid jalgu, mis aitasid eelnevalt kampa sulanduda ning klassivendade austust võita. Olin ebatavaline laps, kellega ei osatud enam suhelda. Mõned hoidsid lihtsalt eemale, kuid osad muutusid isegi õelaks ja ärakasutavaks. Kogesin aegu, mil ma tundsin koolis ennast täieliku rämpsuna ning mul oli sageli hirm sinna minna.

Samuti ei saanud ma läbi emaga, kes pidi mind üksi kasvatama. Meil oli sadu konflikte minu arvutisõltuvuse ja ebapiisava enesehoolitsuse tõttu. Mõnikord lülitas ta mu arvuti jõuga välja ja kuigi ta tahtis parimat, hakkasin ma tema suhtes vimma koguma. Minu egole tegi haiget ka see, et ta viis mind koolist koju ning seisis pidevalt minu kõrval, kuigi ma unistasin sel ajal juba tüdrukutest ja iseseisvusest.

Enesearmastuse puuduse ning nende keeruliste olukordade tõttu muutusin ma väga masendunud poisiks. Ma ei rääkinud nendest probleemidest kellegagi ja ma õppisin neid emotsioone nii tugevalt alla suruma kui võimalik. Tundsin, et olen perekonna jaoks koorem, eriti emale, kes nende aastate jooksul väga palju kannatas. Ma nägin seda pealt ja süüdistasin kõiges iseennast. Ühel hetkel langesin nii sügavale, et hakkasin pidevalt enesetapu peale mõtlema. Seda ma ka proovisin, kuid õnneks ei suutnud ma kunagi seda lõpule viia.

Lõpuks puudutasin ma nii sügavat põhja, et kogu minu destruktiivsus ja hingepiin muutus empaatiliseks kurbuseks, mis andis mulle jõudu andestada endale kõige eest, mis oli juhtunud. Ma taipasin, et miski ei olnud tegelikult minu süü. Olin endale alati parimat soovinud ega tahtnud kunagi kellelegi haiget teha. Tänu sellele mõistvale kurbusele avastasin ma enda seest midagi maagilist, mida polnud sõnadega võimalik seletada. Minu peas ei olnud ühtegi põhjust elamiseks, kuid millegipärast ma sellesse pimedusse enam ei uskunud. Ma leidsin kogu selle mõistusliku, egoistliku ja hirmsa maailma tagant midagi palju reaalsemat ja võimsamat. Kogesin enda sisemist ilu, mis ütles mulle: “Ära anna alla! Elu on hinnaline. Usu endasse ja mine edasi!” Peale seda otsustasin ma mitte kunagi alla anda, ning uus uks oli viimaks ometi avatud.

Pärast seda radikaalset nihet minu teadvuses, hakkas minu elus uskumatult palju imesid juhtuma ja ma nägin võimalusi, mida ma varem ei suutnud näha. Hakkasin lugema elu müstiliste nähtuste kohta, analüüsima enda unenägusid, astuma vastu enda luupainajatele, ning muutusin märksa julgemaks kui varem. Mind inspireerisid mitmed inimesed, kellel oli sarnaseid füüsilisi raskusi, kuid suhtusid oma ellu entusiastlikult. See aitas mul saada kinnitust, et probleem ei olnud minu olukord, vaid tõeliseks mõjutajaks oli hoopis minu suhtumine. Samuti kingiti mulle kaks esoteerilist raamatut (“Loomise õpetus” ja “Inglite sõnumid”), mis muutsid minu mõttemustreid igavesti. Hakkasin olema tänulik selle eest, mis mul oli, ning mõtlema avatult sellele, et võib-olla oli sellel õnnetusel eriline põhjus.

See on olnud pikk ja väljakutsuv teekond, kuid nüüd tunnen ma ennast õnnelikumana kui enamik inimesi planeedil! Ma ei kahetse endaga juhtunut, vaid ma austan elu igat detaili, sest kõik need kogemused aitasid mul kasvada selliseks inimeseks nagu ma tänasel päeval olen, ja see meeldib mulle. Suur valu sai tõesti kingituseks terve maailma jaoks!

Mida siit blogist leida võid?

Mõned aastad tagasi, kui ma avastasin kire kirjutamise vastu, taipasin, et mul on maailmale väga palju anda. Iga jagatud artikkel eelmises blogis tegi minust enesekindlama inimese, ning tänu sellele hakkas suurema visiooni seeme tasapisi kasvama. Ühel hetkel hakkasin ka raamatut kirjutama, videosid looma ja kõnelemist harjutama, laulukooris käima, coachimist ja holistilist teraapiat õppima, ning igasuguseid muid julgeid tükke tegema. See kõik laiendas minu mugavustsooni nii suurel määral, et otsustasin kasvada ettevõtjaks, kelle missiooniks on aidata inimestel avastada oma suurim potentsiaal.

Selleks jagan praktilisi nõuandeid, mis aitavad suurendada meelerahu ja õnnetunnet, ületada hirme ja kasvatada enesekindlust, arendada efektiivsust, enesejuhtimist ning õppimisvõimeid, elada tervislikult ja keskkonnaga harmoonias, tervendada suhteid lähedastega, muuta vanu harjumusi, säilitada fookust ja olla produktiivne, ning liikuda oma unistuste elu poole.

Samuti inspireerin lugejaid enda isikliku transformatsiooniga, näidates oma kolme suurima unistuse täitumist:

Füüsilise keha tervenemine ja maratoni jooksmine – kuigi minu õnnetusest on möödas juba 15 aastat, on aja jooksul minu usk sellesse aina suurenenud. Inimkeha on võimsam kui ühiskond kipub arvama ja minu hingesooviks ongi seda potentsiaali demonstreerida. Mul ei ole vaja terveid jalgu selleks, et olla õnnelik, vaid väljendada ennast sellisena, kes ma olen: võimatu missiooni võimalikuks kujundaja. Elu on uskumatult vinge, kui sihiks on võetud suurim väljakutse, mis pähe tuleb!

Täielik sisemine transformatsioon ja võimsaks kõnelejaks (lauljaks) kasvamine – pereliikmed ja inimesed minevikust on mind alati tagasihoidlikuks ja kinniseks inimeseks pidanud, kuid ma tahan nende reaalsust raputada ja näidata, et siin elus ei ole miski kivisse raiutud. Hirm ei ole inimene ise, vaid on hoopis minevikus loodud programm. Olen otsustanud kogeda elu sellisena nagu see on ja purustada kõik illusioonid: ma toon välja selle, mis minus alati on olemas olnud. Samuti on enesekindlus otseselt seotud sellega, kui palju ma suudan maailmale pakkuda, ja seega on minu motivatsioon kõikide hirmude ületamiseks laes!

Ettevõtlus ja miljonite inimeste puudutamine – olen kaua aega teadnud, et minus peitub ulmeline potentsiaal, mis suudab kogu maailma mõjutada. Mind on alati inspireerinud inimesed nagu Tony Robbins, Brendon Burchard ja Sean Stephenson, kes aitavad terveneda niivõrd paljudel eludel, ning naudivad seejuures piiritut küllust ning vabadust. Nad on isikud, kes on otsustanud olla täielikult haavatavad ning avada ennast kogu inimkonnale, mis on minu arvates üks tõelise inimpotentsiaali sümboleid. Ma austan oma unikaalset elu kui kingitust, seega võtan sellest maksimumi!

Suurima valu armastama õppimine päästab valla südame, mis on tugevam kui miski muu! Aitäh, et olen saanud kogeda elu, mis näitab nii mulle kui teistele, milline see inimhing tõeliselt on. Ja aitäh Sulle kui lugejale, kellega on mul võimalik kogu seda rõõmu jagada! 🙂