Kogu teekond teadlikuma toitumise ja elu poole sai alguse 2013 aasta alguses. Tundsin ennast varemalt pidevalt halvasti ning igapäevane söök ajas mu südame tihti pahaks. See oli aeg, mil ma tundsin vajadust ennast tõestada või enda välimust „ilusamaks” muuta. Tahtsin kasvatada lihaseid ning mehisem välja näha ning ajasin endale kangesti toitu sisse uskumusega, et see on vajalik ja mulle hea. Ma ei kuulanud oma keha üldse ja ajasin rasket toitu koos toidulisanditega sisse, sest fitnessimaailm õpetas nii. Olin väga rumal. Täitsin vaid ego vajadusi ning kuritarvitasin samal ajal enda keha. Ma ei aktsepteerinud ennast sel hetkel 100% ning keskendusin liiga palju välisele. Minu kaal tõusis ja näiliselt muutusin lihaselisemaks, mis oli tingitud tegelikult peamiselt rasvast ning suurenenud veekogusest toksiinide lahjendamiseks. Samal ajal tundsin ennast aina halvemini. Esines ka liighigistamine, nahapunetus –ja sügelus, suur väsimus, stress koos paanikahoogudega. Ma ei liikunud oma unistuste elu poole. See oli…imelik aeg, mis on nüüdseks vaid udune mälestus.

Lõpuks mõistsin, et on vaja kindlat muutust. Ma ei tahtnud enam nii jätkata. Tänu enesearmastusele ma hakkasin oma keha rohkem tähele panema ning ma siiralt soovisin teda ja ennast aidata. Hakkasin kuulama enda sisetunnet ning avasin ennast kõikidele võimalustele. Niisiis ühel hetkel tekkiski sügavam huvi toitumismaailma vastu. Alustasin selliste filmide vaatamisega nagu Forks Over Knives, Food Inc, Earthlings, Gary Yourofsky loeng jne… Otsustasin proovida taimetoitlust, sest see tundus mulle sisimas õige ning ma usaldasin seda tunnet. Ei olnud üldse tähtis teiste inimeste arvamus, oluline oli minu jaoks vaid tõde ja minu tõeline tahe, mis on mind alati aidanud.

Tavaline vegan olin ma väga lühikest aega, kuigi tundsin ennast juba palju paremini. Peamiselt astusin sammu edasi sellepärast, et kui esimest korda Mahemarketisse söögikraami ostma läksin, sattusin ühe töötajaga seal vestlema, kes mulle uusi vihjeid ja raamatusoovitusi andis. Pärast seda läksin kohe lähemalt uurima ja avastasin enda jaoks toortoitumise, mille kohe omaks võtsin. See lihtsalt tundus minu jaoks nii õige ja loogiline ning südamehääl ütles koheselt, et tegutse! Olen lõputult tänulik sellele töötajale, kellega saime ka väga headeks sõpradeks.

Nüüdseks olen olnud peamiselt toortoidu peal juba peaaegu aasta aega. Selle ajaga olen totaalselt muutunud ning mul on isegi raske meenutada enda vana mina.

Füüsilised muutused:

  • Paranes seedesüsteem ja kõht hakkas paremini läbi käima, kadusid ära kõrvetised
  • Vabanesin liighigistamisest ja sellega kaasnevast punetustest ja sügelustest, mis tekkisid higi kokkupuutel nahaga(ehk siis higistamise kaudu tuli tohutult toksiine välja)
  • Nahalt kadusid vistrikud ja punased täpid (akne).
  • Tunnen ennast puhtamana ja ilusamana. Higil pole enam ebameeldivat ja tugevat lõhna, hingeõhk on meeldivam, hambad on valgemad. Seega pole vaja enam nii tihti ennast pesta ja tavaliselt piisab vaid puhtast veest. Ei kasuta kreeme, deodorante, käteseepi jne.
  • Meeled on teravamaks muutunud. Puuvili on taevaliku maitsega ning köögiviljad ka enam nii maitsetud ei tundu nagu varemalt. Samuti kogen väga kiirelt toidu või keskkonna mõju enda kehale. Pärast ühiskonna jaoks normaalse toidu söömist tunnen ennast lihtsalt väsinult ja halvasti.
  • Vitaalsus on suurenenud ja immuunsüsteem tugevam. Kui puutun millegi ebasobivaga kokku, siis tekib kohe reaktsioon, näiteks nohu või huulte kipitus või muu aisting. Külmetushaigusi ei esine enam üldse, ainult nina kaudu toimub veel aeg-ajalt puhastumine, aga tavatoidul olles oli mul pidevalt nohu. Väga suur tõestus minule, et inimkonnal on ainult üks füüsiline haigus ja see on saastatus. Inimene ei pea kunagi haige olema ning pisikuid ja viiruseid, mis on nagunii meiega aegade algusest peale eksisteerinud, ei pea kartma.
  • Vähem stressi, pingeid kehas. Lihased on rohkem lõdvestunud ning taastuvad kiiremini: saan täiesti vabalt iga päev trenni teha. Kusjuures lihased pole üldse väiksemaks jäänud. Uskumus, et lihase kasvatamiseks peab sööma liha, on lihtsalt absurdne. Toortoiduga on vähenenud vaid mass ehk üleliigne rasv ja vesi, mida enam vaja pole.
  • Energiat on rohkem, tunnen ennast kergelt ja vabalt. Keha ei pea tegelema pideva seedimisega ja võib oma energia tähtsamale suunata.
  • Keha on korralikult hüdreeritud, uriin on alati läbipaistev. Ei pea üldse palju jooma. Suurem janu tekib ainult pärast küpsetatud soolast toitu.
  • Parem uni.

Vaimsed muutused:

  • Väga kerge on olla positiivne ja minus on suur meelerahu. Raske on tunda negatiivseid emotsioone või suurt hirmu.
  • Tunnen harmooniat Maaga. See on suurepärane, kui tead, et sinu eluviis ei kahjusta teisi olendeid, kes siin planeedil elavad, või vähemalt annad endast parima. Samuti on tekkinud suurem tõmme looduse vastu ning tahan rohkem väljas käia.
  • Suurem austus ja armastus kõige vastu. Tunne, et olen osa suurest perest ja kõik on Üks. Olen õppinud inimesi ja nende teistsuguseid arvamusi, harjumusi või käitumisi aktsepteerima. Kaastundlikkus ja mõistvus on suurenenud.
  • Lihtsus. Kõik on pingevabam. Ka toidu tegemisele ei kulu palju energiat -> kulub ka vähem energiat selle toidu töötlemiseks. Nõude pesemine ei ole samuti mingi probleem. Tekkinud palju rohkem aega tähtsale keskendumiseks ning pole vaja nii palju planeerida ja leiutada. Loodus teab nagunii kõige paremini, mida toit peaks sisaldama, ning seda ma usaldan.
  • Eneseusk –ja armastus on meeletult suurenenud. Teadmine, et inimene on ääretult võimas ja meie keha on väga intelligentne. Usk, et kõigest on võimalik terveneda. Teadmine, et võim on meie kätes ja me loome ise oma saatust iga väiksema valikuga. Sügavam arusaam põhjuse ja tagajärje seostest. Ühesõnaga jumalik tunne.
  • Suurenenud on teadlikkus oma kehast, oma mõtetest, tunnetest. Kergem on olla kontaktis enda kehaga ja seega praeguses hetkes. Egol pole enam nii suurt võimu.
  • Väljakutsed elus on muutunud nähtavamaks. Allasurutud emotsioonid kerkivad kergelt üles. Toortoiduga ei saa neid maha suruda ning sellega ei saa enda sees peituvat tühjust tõhusalt täita. See paneb tegutsema ja teadvustama tõeliselt tähtsaid asju. See eluviis on juhatanud mind oma hirmudele lähemale ehk siis sinna, kuhu arenemiseks vaja. Seepärast pole see eluviis psühholoogiliselt lihtne ja muutusi on vaja läbi viia igal elutasandil. Kuhugi ei saa peitu pugeda. On vaid kaks varianti: kas julged edasi astuda ning oma väljakutsete ees seista või siis lähed tagasi raskesti seeditavale toidule, mis aitab põgeneda mugavustsooni ja tekitab ajutisi illusioone.
  • Tekkinud on suur vastutustunne. Teadmine, et iga minu väiksemgi tegu mõjutab mind ja kogu ülejäänud maailma. Enam ei saa kedagi teist süüdistada. Ei arste, ei pisikuid/viiruseid, ei meditsiini ega ühiskonda jne. Vastutus asub ainult meil. Seda ei saa kunagi kellelegi teisele anda. Ei saa elada täielikkuses ignorantsuses, et siis hiljem kedagi teist süüdistada või loota, et keegi meie probleemid ära lahendab.
  • Teadmine, et ei ole kiiret ravi. Kõik on ajutised vahendid väljaarvatud radikaalne elustiili muutmine. Peab vastutama selle eest, mida oled korda saatnud, mida kehale teinud. Ajutiste vahenditega saad tagajärge vaid edasi lükata(sümptomite peitmisega), aga ta läheb järjest raskemaks(tekib aastatega vähk või mõni muu raskem haigus) Kui lõikate ära probleemsed osad, näiteks mandlid, hakkab saaste koguma vaid teise kohta ning probleemi algpõhjus jääb alles.
  • Teadmine, et elu on imeline ja lahe, ning tõde on LIHTNE! Oleme ülivõimsad olendid üliintelligentsete kehadega, mis on nii kohanemisvõimalised ja tugevad!
  • Suurem enesekindlus ja eneseusk.
  • Väga suur trennitahe. Varemalt pidin ennast kõvasti rohkem sundima ning tegin seda ka siis rohkem enda väljanägemise pärast, et ühiskonnale meele järgi olla. Nüüd ma naudin seda lihtsalt vaid liigutuste pärast. Mulle teeb füüsiline koormus ja eneseületamine suurt rõõmu.

Nagu näha, olen teinud tõelise kannapöörde. Aga see teekond pole kaugeltki veel lõppenud. Tervenemine ja puhastumine on väga aeglane ja pikk protsess, sest mõelge, kui palju aastaid oleme enda elus igasugust jama sisse ajanud ning enda keha kuritarvitanud. Kiiret ravi ei eksisteeri ning kõik, mida me oleme teinud, jõuab meieni lõpuks tagasi. Minu organismis on kindlasti veel igasuguseid mürke koos jääke jätnud ravimitega, mida ma kunagi teadmatuses tarbisin. Vahel tekitab see puhastumine ebamugavust ning olen mõnel korral ajutise parema enesetunde nimel raskemat toitu söönud, aga tunnen südames, et tahan jätkata. Minu üks unistustest on kogeda tõelist tervist ja inimpotentsiaali, ületada füüsilised ja vaimsed barjäärid. Tahan olla vaba ja tunda ennast elavana austades tervet planeeti!

Soovitan kõigile, kes igatsevad mingisugust muutust või kellel on tervisega probleemid, suurendada oma teadlikkust tervislikust elusast toidust ja paastumisest. Ütluses „sa oled see, mida sööd” on väga palju tõde, aga seda on võimalik mõista ainult siis, kui olete seda eluviisi ja sellega kaasnevaid muutusi ise kogenud. Olge avatud meelega, vabanege dogmadest ja proovige vahelduseks kas või lihtsalt mõnda taimetoitu süüa! Ma ausalt ei soovi kellelegi midagi peale suruda ning aktsepteerin kõigi arvamusi, aga usun, et jäikade uskumuste purustamine toob ainult kasu! Igasugune pisike samm tervise ja harmoonilisema elu suunas on kiiduväärt. 🙂

Kasulikud viited:

SHARE
TWEET
EMAIL

SARNASED ARTIKLID

7 vastust

  1. Väga inspireeriv ja julgustav lugemine! Olen ka ise natuke sel suvel puuvilja ja juurika toidul olnud. Praegugi paastun kolmandat päeva. Mõju on samasugune nagu sa kirjeldasid. Tõeliselt kerge ja LIHTNE tundub kõik. Aga mind painab ikkagi see kalorite küsimus. Kas ikkagi ei teki toortoitumisega kaloripuudust, eriti kui eluviis on aktiivne ja liikuv? Kuidas sina toimid, kas loed ka kaloreid, või… kuidas?
    Tervitades
    Mare

    1. Hetkel ma teen nii, et hommikul ja päeval söön puuvilju, aga õhtul küpsetatud toitu (nt riis, tatar, kartul + salat) Nii toimides ei teki kindlasti mingit probleemi nende kaloritega. Aga jah, puhtalt toortoidul olles tuleb hankida endale väga palju puuvilju ja see on mõnikord raske. Ja samuti ma isiklikult ei suudagi väga suurtes kogustes puuvilju süüa nagu paljud teised teevad. Kõige paremini ja puhtamana tunnen ma ennast tavaliselt siis, kui söön toortoitu vabalt tunde järgi ega mõtle üldse kalorite peale jne, aga siis võib tõesti energiast puudu jääda (või algab hoopis paastumise ehk puhastumise protsess)

      Ma usun, et mida puhtam on inimese keha, seda vähem toitu ta vajab. Maailmas on inimesi, kes ei söö üldse, kuid endiselt liiguvad, teevad trenni ja on lihastes (Genesis Sunfire ja Konstantin Ropaev tulevad esmalt ette, kuid ka meie Mari Metsallik on sarnase eluviisiga) See võib olla uskumussüsteemile väga vastuvõetamatu, kuid see on reaalne, kui inimkeha paremini tundma õppida (vaata ka http://kehamaagia.eu/) Samas nende keha on totaalselt erinev keskmise inimese kehast ning sinna jõudmine on võtnud neil palju aastaid aega (oleneb, kui saastatud keha oli varemalt)

      Ma ise vahepeal sõingi vähem ja proovisin ka paastumist, aga selgus, et minu jaoks ikkagi oli see liiga järsk. Seepärast hetkel sööngi ka küpsetatud toitu, et kogu see asi stabiilsem oleks. Ent siiski tajun, et tervis on kehvem kui süüa küpsetatud toitu. Seedimine on kehvem, tekib ka nohu ja lima kurgus, ning nahk hakkab punetama või vistrikuliseks muutuma. Mõistuse järgi oleks nagu arukas süüa küpsetatud toitu, et rohkem kaloreid jms. oleks, kuid keha siiski protesteerib selle vastu (kuigi paljudel ei teki mingeid probleeme) Eks sellepärast ma olen ka tihti segaduses, et mis ma siis tegema peaks. Traditsioonilised teadmised enam ei aita mind, nüüd on vaja õppida enda keha kuulama. See on huvitav teekond ja küll see taipamine minu juurde ka jõuab 🙂

  2. tere. oli tore lugeda. tänud !:) surfa edasi toidu teemadel ja uuri , mis juhtub toortoitlastega 10 – 12 aasta pärast !?… kuldne kesktee = söö kõike + väike ports korraga ( regulaarselt 5-6 x päevas ) + 80 % toidust olgu taimetoit.
    P.S. olen töötanud vanadekodus ja näinud toitumisstiilide tulemusi : kõige haigemad olid suured magusasööjad ja taimetoitlased ( nõrgad, tugevalt dementsemad eakaaslastest, rohkem insulte ), teisel kohal nõrkuse poolest olid suitsetajad , alles kolmandal kohal pikaaegsed napsitajad.Selgelt eraldusid parema tervise ja tugevuse poolest need,kes olid söönud segatoitu, ei suitsetanud, napsi ainult peolauas, rahvaspordi-sõbrad või muu hobiga oma meeli positiivis hoidnud. 🙂 kas peab uuesti jalgratast leiutama ?! 🙂

    1. Tere!

      Mis nendega siis juhtub? 🙂 Ma olen päris häid näiteid oma silmaga näinud. Aga võid teisi näiteid jagada. Olen avatud õppimisele. Samas minu jaoks on tähtis aru saada, miks neil see toortoitumine ei toiminud. See ei pruugi automaatselt tähendada, et toortoit ise süüdi oli. Tervikpilt on ülimalt oluline, kuigi seda mõnda interneti artiklit lugedes on sageli raske saada..
      Ja kui kunagi midagi peaks juhtuma, siis ma ju võtangi midagi ette. Mind ei huvita hirmujutud, mind huvitab reaalne praktika ja see, mis keha praegusel hetkel ütleb.

      Ja muidugi ei ole toitumine ainus, mida tuleks jälgida. Keegi ei ütle, et ainult toortoit kõik inimesed terved hoiab. Väga palju muid tegureid on mängus ja peamine on see, et sa naudiksid seda, mida teed, ja oled õnnelik. Mulle meeldib selline eluviis ja ma ei tunne, et ma peaks seda pooleli jätma ainult sellepärast, et kellegi teise jaoks on see liiga ekstreemne või ebameeldiv.

      Aga tänud kriitika eest! Kuigi ma oskan ka enda mõtlemises ja tegudes kahelda ning kaalun iga päev ka teiste arvamusi, kogemusi. Sellepärast ei pea muretsema minu puhul 🙂

    2. Jah, ka taimetoidul saab end haigeks süüa. Toortoit aga on hoopis teine asi. 😉

  3. Tere Madis,
    Väga tore lugeda sinu kirjutusi.
    Soovin uurida, et kuidas tänaseks lood on?
    Kas oled endiselt toortoidu peal ja miks?
    Aitäh
    Lauri

    1. Tere! Ma pole toortoitlane olnud juba 3 aastat umbes. Päris palju seedimisprobleeme kujunes selle käigus, ning toortoidu minimeerimine oli ainus asi, mis aitas, kuigi alguses oli see tõesti nii elumuutev ja puhastav nagu ma siin kirjutasin. Ma pole veendunud, et pikaajaliselt on see jätkusuutlik, eriti Eestis, kuigi tean üksikuid inimesi, kellele see sobib. Kuid vähemalt 90% taimset toitumist ma endiselt pooldan, samas eelkõige tuleb kuulata oma keha – mida saab adekvaatselt teha siis, kui vähemalt paar nädalat midagi uut proovida, sest keha annab suures osas signaale ka varasemate harjumuste tõttu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga