Kõnnirobot ja väike seiklemine Tallinna liikluses

In Madise rännak by Madis Mark1 Comment

Täna pärast kahte loengut käisin ma Lasnamäel kõnnirobotit esimest korda proovimas. Minek oli sinna päris pingeline, kuna unustasin kõigepealt saatekirja maha, millele järgi läksin, kui olin juba sõitmas, ning liiklus Tallinna vahel oli ka üsna keeruline. Õnneks siiski jõudsin kohale, kuid väikese hilinemisega.

Tänasest seiklusest annab teha 3 märkust:

a) Tuleb olla tähelepanelikum ja märgata ennast! Mõnikord juhtub, et oled poolenisti autopiloodil ja asud mõtetega juba lõpppunktis nii et lihtsad asjad jäävad kahe silma vahele. Tuleb elada üks hetk korraga. Kuigi muidugi oli see mõistetav ka, kuna oli siiski tähtis sündmus ees ning veidi pabistasin teekonna pärast samuti(üsna pikk maa läbi linna). Pealegi, see andis mulle võimaluse märgata:

b) Autoga liikuda on tegelt lahe, see annab mulle mõnusat iseseisvuse tunnet. Suurendas ka kindlasti kindlust liikluses ja teadmist, et saan väga edukalt hakkama, isegi kui peab igasuguseid manöövreid tegema, kuna igalpool teedeparandused. Muidugi ka lisas julgust rohkemgi seigelda ja liikuda.

c) Kõnnirobot oli päris vinge, kuigi esimene kord oli seal ainult 20 minutit pikk. Kinnitati mind rihmadega püsti ja masin hakkas koos minu kaasatöötamisega täiuslikult õiget kõndimist imiteerima. See oli mulle tuttav tunne ja pakkus rahuldust. Ootan järgmiseid kordi!

Igatahes kindlasti väga hea algus nädalale!

PS! Päris hea nipp positiivse meeleseisundi loomiseks on koostada endale inspiratsioonipäevik, kuhu saab ära märkida päeva olulisemad õppetunnid või tänulikkust väärivad sündmused. Rohkem infot siit.
Tegin ka mina sellega algust, millest kujuneski lõpuks välja materjal blogi jaoks 🙂

Comments

  1. Katrin

    See inspiratsioonipäevik on täitsa vahva mõte – äkki see soodustab enam teadlik olemist, arendab oskust ennast analüüsida. leida paremini ja kiiremini vastus küsimusele “Mida ma küll valesti teen?”. Sest kohati olen ma jube udu küll, õigustan oma unustamisi “hetkes elamisega”.
    Käsitsikirjutamises olen enam kui kehv, aga üks Wordis “kirjutatud” päevik oleks ju piisavalt popp ja noortepärane lahendus 🙂
    Aitäh!

Leave a Reply