Hei!
Mäletan kooliajast seda, et kirjutamine tuli mul päris hästi välja. Olin küll laisk, aga kui oli vaja kirjandeid või arutlusi teha ja kui need valmis sain, siis oli alati hea tunne. Sai ju ometi midagi enda seest välja tuua/midagi luua ja see juba on midagi erilist.
Lemmikud teemad olid elust enesest, kuna ainult nende puhul ma tundsin, et mul on midagi originaalset õelda ja mis samal ajal ka mind ennast inspireerisid. Ja ka tulemused/hinded olid sel juhul palju paremad.
Nüüd on teine ülikooliaasta käsil(esimene, kui arvestada seda, et ma vahetasin see aasta kooli) ja on soov hakata tõsisemalt keskenduma tegevustele, mis mulle naudingut pakuvad. Aitab aja raiskamisest, soovin lõpuks hakata oma elust 100% võtma ja kujundada see selleks nagu ma tõeliselt soovin. Üks nendest tegevustest ongi kirjutamine või vähemalt sisetunne ütleb, et seda peaksin ma tihedamini harrastama. Eks ma siis proovin ja vaatan, kuidas läheb 🙂
Üks vastus
Väga lahe! Jälgin sinu kirjutisi 🙂