2016 aasta

Aitäh, 2016 aasta!

In Madise rännak by Madis MarkLeave a Comment

Kui 2016 aasta algas, kirjutasin oma märkmikusse nii: “Tahan kasvada liidriks, luua väärtust ning jagada nii palju kui suudan. See on aasta, mil ma vabanen täielikult oma hirmudest ja võtan ennast paljaks, et näeksid kõik, kes ma tõeliselt olen.” Pean tunnistama, et kõik ei läinud plaanipäraselt ja esines ka omajagu tagasilanguseid, kuid olen sellegipoolest enda üle uhke, sest aasta oli täis suuri julgustükke, mis vähemalt võimaldasid mul tõelist vabadust ja haavatavust maitsta. Tean, et minus on kogu vajalik olemas, ning olles juba esimesed sammud ära teinud, tulevad järgmised vaid kergemini.

Mitmekülgne elamine ja kõndimine: Elasin aasta jooksul lausa kolmes erinevas üürikorteris, mis andis mulle palju elukogemust. Mul on hea meel, et ma muutusin aina vapramaks ja panin ennast olukorda, kus ainsaks võimalikuks liikumisviisiks oli karkudega kõndimine. Kõige keerulisem oli elada talvel/varakevadel ühe Kadrioru maja keldrikorrusel, kust välja tulles oli libe jääkiht otse ukse ning treppide ees, ning autoni jõudmine või prügi väljaviimine tundus sageli nagu ekstreemsport, kuid kõik laabus ideaalselt. Pealegi on areng minu jaoks tähtsam kui mugavus!

IT Kolledži lõpetamine: Kuigi mul polnud IT maailma vastu juba ammu enam mingisugust kirge, otsustasin siiski kooli lõpetada, sest ma sain tudengina palju rahalist toetust ning käisin isegi Portugalis 5 kuud õppimas. Tundsin austust kõikide nende kingituste vastu ja seega otsustasin lõpuni (mis polnud enam kaugel) vastu pidada. Lisaks kasvatas diplomitöö kirjutamine minus distsipliini ning õpetas nii mõndagi. Samuti oli suureks julgustükiks avalik kaitsmine, mis andis mulle esimese kõnelemiskogemuse. Kokkuvõttes olen tänulik, kuid veel õnnelikum olen sellepärast, et see vana maailm lõpuks otsa sai! Vabanesin identiteedikriisist ja suurtest sisemistest konfliktidest, et liikuda edasi selle suunas, millest ma tõeliselt unistan.

Kirjutamine: Sellel aastal kirjutasin rohkem kui 2012-2015 aastatel kokku. Päeviku pidamine ja uute avastuste ülesmärkimine on muutunud igapäevaseks, ning ma tunnen, et see on enesearengut oluliselt kiirendanud. Samuti jõudsin oma tulevase raamatuga tunduvalt kaugemale ja otsustasin, et see läheb 2016 aasta bestselleri konkursile!

Videod ja kõnelemine: Kuna usun, et mul on suur potentsiaal inimesi inspireerida ja neile positiivset energiat anda, olen missiooniks võtnud harjutada lisaks kirjutamisele ka kõnelemist. See on üks minu suurimaid hirme ja mul ei tule see veel kergelt välja, kuid mul on olemas sisu ja tahe. Aasta jooksul tegin umbes 20 videot ja astusin oma visioonile taaskord paar sammu lähemale. Edaspidi kavatsen videode kvaliteeti tõsta ning teha seda veelgi tihedamalt.

Eneseharimine: Osalesin online kursustel nagu Living Off Your Passion ja Ettevõtlusega alustamine, ning käisin erinevatel enesearenguga seotud üritustel. Eredamad mälestused on pärit Sisemina töötubadest ja Eric Edmeadese kõnelemiskoolituselt.

Mitteametlik toortoidufestival: Suvel aitasin korraldada festivali, kus söödi maitsvat värsket toitu, mängiti mänge, loodi muusikat ja tantsiti. Kohtasin seal oma tulevast coachi (Risto Sulu) ning tugevdasin häid sõprussidemeid, mis viis ka vahva seikluseni Võrumaal.

Elu esimene Mastermind grupp: Juba kaua aega olin mõelnud sellele, et edu üks suurimaid aluseid on positiivne keskkond ja koostöö sarnaste inimestega, ning lõpuks võtsin ma kätte ja lõin unistuste elu toetusgrupi, mis koosnes neljast aktiivsest liikmest. Rääkisime enda visioonidest, püstitasime eesmärke ning andsime lubadusi. Kokkusaamised olid alati inspireerivad ning me kõik saime sellest omamoodi kasu. Grupp ei jäänud kauaks püsima, sest igaüks tahtis minna oma teed, kuid olen tänulik, et sain vajalikud kogemused kätte ning suudan tulevikus veelgi efektiivsemat gruppi luua. Selliste ühinemiste potentsiaal on suur!

Coachimine: Kogesin esimest korda elus coachimist, mis viis suurte eneseületusteni. Ilma coachi toetuseta oleksin ma mõne sammuga veel kaua aega venitanud. Taipasin selle sügavat väärtust ning otsustasin ka ise coachiks hakata! Aasta lõpuks omandasin hea teoreetilise aluse ning sain ka ühe praktilise kogemuse (olles ise coach). Kuna unistan ettevõtlusest, siis sellest saab kindlasti üks tähtis osa minu äriteel.

Südame avamine: Võtsin julguse kokku ja rääkisin emale, mida olin aastaid enda sees hoidnud. Lisaks ütlesin talle, et armastan teda! See hetk tähistas minu elus suurt transformatsiooni ning ma muutusin avatumaks inimeseks. Mul on endiselt raske ennast perekonnale avada ehk see osa minust vajab veel palju tegelemist, kuid mul on hea meel, et olen teinud esimese sammu ja tean, et see on võimalik.

Tantrakogemused: Sellel aastal puutusin tantramaailmaga üsna sügavalt kokku ja võtsin osa suvelaagrist, mis kestis lausa 4 päeva. Seisin seal silmitsi suurte hirmudega ning paljastasin esimest korda oma peenikesed jalad, mille suhtes on mul kaua aega suuri komplekse olnud. Samuti kogesin huvitavaid intiimseid olukordi, mis avardasid mu maailma seni olematul moel. Õppisin naisenergiat hoopis uuel tasemel väärtustama ning samal ajal arendasin endas ka mehelikkust. Lisaks pidasin ma laagri lõpus nii südamliku ja inspireeriva kõne maha, et tänu sellele ma Eric Edmeadese kõnelemiskoolitusele tasuta pääsesingi. Mida rohkem ennast avada, seda rohkem võimalusi pakub elu vastu!

Kaunis kohtumine imelise naisega: Sügisel osalesin sellisel üritusel nagu TantraDate, kus kohtusin naisega, kelle läheduses kogesin nii sügavat inimühendust, mida ma polnud kunagi varem tundnud. Kui käisin temaga kohvikus aega veetmas, vaatasime me suurema osa ajast üksteisele silma ja valasime selle käigus isegi pisaraid. See oli minu jaoks niivõrd uus ning fantastiline kogemus, et tekkinud kiindumus peletas teda isegi natuke eemale. Ma olin küll endast väga teadlik ning mul oli kogu vajalik tarkus olemas, kuid ma ei saanud nende tunnete vastu midagi parata, kuna olin siiski terve elu sellest unistanud. Lõpuks pidin temast lahti laskma ja see oli mulle tohutult suur õppetund ning tervenemine. Lõpuks olin ma nii inspireeritud, et hakkasin veelgi jõudsamalt oma unistuste poole liikuma. Sain enesekindluse, et kui ma oma teed jätkan, on see kõik vaid aja küsimus!

Esimene avalik esinemine: Septembris olin ma elu esimest korda laval, kus ma laulsin jaapanikeelset laulu “A Cruel Angel’s Thesis.” Tundsin, et olen lavale sündinud! Sellepärast ütlengi, et inimese suurimast hirmust võib ühel päeval saada hoopis suurim kirg. Ka kõige arglikumast kassipojast võib tõeline lõvi sirguda – miski pole võimatu!

Töökoht, mis on eesmärkidega kooskõlas: IT haridusega on võimalik saada küll kõrge palgaga töökohta, kuid see mind ei motiveerinud. Õnneks tõi elu minuni hoopis huvitama lahenduse: teha Keskraamatukogus poolenisti IT tööd kui ka teenindada kliente ja koolitada inimesi, kes soovivad arvutit või nutiseadmeid paremini tundma õppida. Selline kooslus võimaldab mul silmitsi seista oma hirmudega, laiendada mugavustsooni, arendada suhtlemisoskuseid ning valmistuda tulevateks terapeudi, coachi või kõneleja rollideks. Palk on küll väike (eriti poole kohaga töötades), kuid see on harmoonias minu väärtuste ja unistustega! Võtan sellest parima, õpin seal nii kaua kuni vaja, ning järgmisena ootab mind juba ettevõtlus 🙂

Kasvamine holistiliseks terapeudiks: Sügisel otsustasin jätkata Holistika Instituudis terapeudiks õppimist (esimene aasta oli puhtalt iseendale), mis on üks olulisemaid sündmusi sel aastal! Kuigi mul oli paar aastat tagasi veel mõned kõhklused, kas minust võiks saada hea psühholoog või terapeut, tuli seekordne otsus äärmiselt enesekindlalt. Tundsin, et olen selleks valmis. Ma ei tea, milliseks kujuneb mu elu selle rännaku lõpus, kuid need teadmised ja kogemused tulevad igal juhul kasuks (ning sobib ideaalselt kokku ka coachinguga). Koolis algas praktika juba esimesest moodulist ning mul on uhke tunne, et viisin selle ajaga juba kaks holistilist rännakut läbi! Terapeudi roll on harjumatu, kuid väga elumuutev ja avardav.

Haigused, rahalised raskused ja madalseisud: Aasta lõpus jäin üsna raskelt haigeks, sest lamatisse tekkis põletik, mida ma polnud palju aastaid kogenud, ning tervenemine võttis kaua aega, kuid see oli minule tohutult vajalik õppetund. Minu tähelepanu oli juba tükk aega igal pool laiali, kuid lõpuks tuletasin ma meelde, et tervis on siiski minu kõige kallim vara. Haige olemine aitas mul elu üle järele mõelda ning kokkuvõttes muutusin ma veelgi tugevamaks inimeseks. Rahalised raskused samas õpetasid mind keskenduma sellele, mida ma elus tõeliselt teha tahan, ja ma hakkasin tänu sellele rohkem väärtust looma. Vahepeal sattusin ka vanasse auku ning vahtisin päevad läbi vaid telesarju, kuid taaskord üles tõustes põles minu sisemine leek eredamalt kui kunagi varem. Mis ma oskan öelda – valu on meie suurim õpetaja ja motivaator!

Mul on hea meel, et need aasta võidud kirja panin, sest see andis mulle põhjaliku ülevaate ning tekitas väga positiivse meeleseisundi. Tihti võtame me isiklikke saavutusi enesest mõistetavana või unustame need ära, keskendudes vaid puudustele ja kaotustele, kuid palju edasiviivam on tähistada võite ning võtta oma kogemustest parim. Isegi ebaõnnestumised on kokkuvõttes kingitused, sest oleme tänu neile midagi uut õppinud ja suudame järgmisel kordadel targemini tegutseda.

Meenutades 2016 aastat, keskendu positiivsele ja väärtusta seda, mis on. Oled alati andnud oma parima. Take what you’ve learned and let the rest burn!

Leave a Reply